Kui ma arvestan, et ma elan 88-aastaseks (kuigi nii vanaks ma ilmselt ei ela), saan ma nende kahe korteri hinnavahest rahulikult elada, kulutades iga kuu 553 eurot. Ja nii 28 aastat. Lisaks siis riiklik pension ja ka see kopikas, mis II sambasse on kogutud. Vajadusel saan ka kulda müüa.

Inflatsioon muidugi on, aga ega ma seda summat siis tavalisel arvel ei hoia – ikka sellise hoiusena, kus väike intress ka tiksub.

Aialapilt saab ka natuke abi, vähemalt mahlad. Mets ja poed on lähedal. Vaikne, turvaline. Internet on, auto on.

Ei ole vaja klammerduda oma korteri külge – see on rumalus. Elada tuleb vastavalt võimalustele.