"100% kulus õppemaksu peale ja jäi veel puudugi."

"Läksin ülikooli aastal 2005. Õppelaen kattis ainult poole aasta õppemaksu. Teisel aastal ei leidnud enam poole kohaga tööd, mille eest maksta ülejäänud poole aasta õppemaksu. Tulin koolist ära ja käin sellest ajast saadik täiskohaga tööl. Kool jäigi lõpetamata."

"Tasusin õppemaksu, aga laenust jäi puudu. Puuduoleva osa teenisin poole kohaga laotööd tehes."

"Astusin ülikooli aastal 2000. Tollal oli riigieelarvevälisel kohal vaja esimese semestri õppemaks augusti lõpuks ära maksta, aga õppelaenu anti esmakursuslasele alles esimesest oktoobrist, seega oli pool laenust võtmise hetkel juba ette ära kulutatud. Laen oli täpselt sama suur kui ühe aasta õppemaks ehk 15 000 krooni. Esimesel aastal kulus õppemaksu peale kogu laen. Teise aasta laenust maksin pool õppemaksuks, aga kuna tööd ei olnud, siis võtsin akadeemilise ja sõin ülejäänud raha ära."

"Õppemaks, aga lisaks tuli veel tööl käia."

"Võtsin kolm aastat järjest õppelaenu, et saaks õppemaksu tasuda. Paraku jäi sellest puudu ja pidin juurde laenama. Nüüdseks on ülikool lõpetatud, aga töötasu on nii väike, et maksan neid laenusid veel viis aastat tagasi ja päris korraliku kuumaksega. Loll olin, et üldse ülikooli läksin. Oleksin võinud kutsekasse minna ja elaksin praegu palju paremini. Mõttetu on see haridussüsteem ja selle rahastamine."

"Õppemaks ja sülearvuti. Õppemaksu jaoks kahjuks ei piisanud, sest seda tuli maksta kaks korda aastas. Kui kõrgharidus tõesti tasuta oleks, siis poleks õppelaenu ju vaja."

"Õppelaenu kulutasin õppimise peale – kogu summa läks õppemaksuks, aga sellest ei piisanud ja ülejäänud osa tuli katta stipendiumist ja töötasust. Ei teagi, mille peale seda veel kulutama peaks. Tean muidugi juhust, kus tudeng sai algse tasulise koha asemel tasuta koha, aga vanematele ei öelnud ning võttis õppelaenu, et riideid osta."

"Maksin õppemaksu. Grammikese eest, mis üle jäi, sai ostetud riideid. Hetkel teen erialast tööd, mis meeldib mulle. Palga üle ei nurise. Tagasi maksan veel viis aastat, 100 eurot kuus."

"Olen võtnud mitu õppelaenu ja need on kulunud erinevateks asjadeks. Auto oli väga vajalik ost, kuna muidu poleks saanud hakata pärast kooli lõppu tööl käima. Kodu remondiks võetud laen oli sel hetkel kõige soodsam laen. Ka õppemaksu on laenu eest makstud. Kõiki laene on käendanud minu lähedased ja kõigi laenude võtmine on olnud väga läbimõeldud. Ühegi võtmist ei kahetse. Tagasi maksan siiani."

"Õppemaks 70% ja kodu remont 30%."

"Õppisin aastatel 2000-2006. Õppelaenu võtsin esimesel neljal aastal kokku 60 000 krooni. Viimasel aastal käisin kooli kõrvalt tööl. Kogu laenuraha kulus eluspüsimise peale: üür, kommunaalid, toit, bussipiletid kodus käimiseks. Ema aitas ka rahaliselt – tasus mitmel aastal õppemaksu ja andis elamiseks raha, kui oli, mida anda. Ülikooliaeg oli üks suur sendiveeretamine, aga nüüd on töötasu korralik ja laenu maksin ära juba mitu aastat tagasi. Õppelaenu võtmine oli igati põhjendatud ja vajalik."

"50% läks õppemaksuks. Ülejäänu eest ostsin soliidse kostüümi, kandideerisin selles heale ametikohale ja saingi tööle."

"Esimesel aastal jagus õppemaksuks, sesside aegseks üüriks ja padja ostuks. Teisel aastal maksin õppemaksu ning ostsin printerile paberit ja tinti. Kolmandal aastal jäi õppemaksu jaoks puudu, kuna see oli vahepeal kordades kallimaks läinud, nii et pidin palgast juurde maksma. Laristada ei saanud, aga ilma laenuta poleks üldse õppida saanud, kuna teen tööd, mille eest saab keskmisest väiksemat palka. Pärast lõpetamist tõusis palk umbes 100 eurot ehk sama palju kui on laenu tagasimakse."

"Ostsin Baltmanist oma esimese ülikonna, läksin töövestlusele ja sain tööle."

"2002. aastal astusin tolleaegsesse pedasse tasuta kohale. Pool laenust kulus korteri peale: üks kuu ette, üks tagatiseks ja üks maaklerile. Teise poole eest ostsin tolmuimeja ja katsin väikesest palgast tingitud jooksvat puudujääki. Kokku võtsin laenusid 75 000 krooni jagu ja kogu see raha on kulunud vajalikele asjadele nagu arvuti ja kodukulud. Selle aasta sügisel saab laen makstud."

"20 000 krooni suurusest õppelaenust kulus enamik toidu, hügieenikaupade, bussisõidu ja ühika kohamaksu peale. 7000 krooni läks autokooli peale. See oli kohutav aasta."

"Õppelaenu võtsin kokku 45 000 krooni, mis sai kulutatud sihtotstarbeliselt ülikooli ajal elamiseks ja arvuti ostuks. Tagasimaksmisega mingeid probleeme polnud. Laen oli antud hetkel igati vajalik ja abiks."

"Jagasin raha aasta peale ära ja elasin sellest. Teisel aastal ostsin lõputöö kirjutamiseks arvuti."

"90ndatel, kui võtsin õppelaenu, oli selle suurus vist 1500 krooni. Elasin vanemate juures, seega üüriraha polnud tarvis. Talvesaapad olid läbi, nii et ostsin uued. Ülejäänu tilkus kooliasjade ja elamise peale ära. Võtsin vist kahel korral, aga siis kui hakati kümneid tuhandeid jagama, enam ei võtnud. Läksin kooli tööle ja mingil hetkel maksis riik laenu tagasi. Sõbrannal seevastu müüs ema kõik vanavanemate kuldehted maha, et maksta tagasi tütre 100 000 krooniseks paisunud õppelaenu."

"Toidu ja korteriüüri peale muidugi."

"Aastal 1997 läks õppelaen korteri sissemakseks. Kui kool läbi sai, siis pidi iga kuu 300 krooni tagasi maksma, seega kulus lapseraha laenu peale."

"Võtan viiendat aastat järjest maksimumsummas laenu ja kogu raha läheb täies ulatuses selle peale, et maksta keskmisest odavama korteri üüri."

"Kahe esimese aasta õppelaenu eest ostsin arvuti ja lasin hambad korda teha, kahe järgmise eest reisisin."

"Ühe korra võtsin ja ostsin auto. Kui saad auto peale ühikast rohkem kui kaks inimest, siis tuleb juba odavam kui bussiga kärutada. Lisaks saad uksest ukseni omale sobival kellaajal."

"Maksin maksud ja tegin hambad korda."

"Kodulaenu omafinantseeringu tasumiseks. Kahjuks on noorel inimesel võimatu kooli ajal nii palju kõrvale panna, et saaks pärast kodulaenu võtta. Nüüd on mul kodu, mis saab mõne aasta pärast välja ostetud. See väike õppelaenu tagasimakse igas kuus ei tapa ka, kuna kodulaen sai võetud pikema aja peale ja selle tagasimakse pole väga suur. Kokku on mõlema laenu maksed sama suured, kui oleks muidu sellise korteri üür."

"Arvuti, hambaarst, talvesaapad ja talvemantel."

"Esimesel aastal ostsin 15 000 krooni eest arvuti ja teisel 18 000 krooni eest auto."

"Õppelaen sai võetud 2002. aastal ja ostetud sai suur, kvaliteetne riidekapp, mis on tänaseni kasutusel."

"Esimene õppelaen läks aktsiate ostu peale. Raha laekus pangaarvele Eesti Telekomi IPO viimasel päeval. Kümme minutit enne panga sulgemist jõudsin avada väärtpaberikonto ja anda sisse tehingukorralduse. Nädal aega hiljem müüsin aktsiad maha ja kasum oli üle 40 protsendi ehk umbes 6000 krooni puhtalt kätte. Selle eest sai mõnda aega elatud, kuni tulid esimesed tasuvad töökohad. Laenu põhisumma läks tähtajalisele hoiusele ja seisis seal mõned aastad. Lõpuks sai kõik korraga tagasi makstud, kuna laenu intress hakkas ületama hoiuse intressi."

"Ostsin sääreväristaja. Ülejäänud raha kulus lihtsalt ära."

"Pilet USA-sse, et ajada taga Ameerika unenägu."

"Kunagi ammu läks kolmandik õppelaenust uue Nokia 3310 peale."

"Pilet Austraaliasse."

"Sõitsin taksoga, tellisin pitsat, käisin sõpradega grüünes grillimas. Pärast maksin kõik tagasi, nii et munad märjad. Samas polnud minu saatus kõige hullem, sest nii mõnigi tuttav mängis kogu oma õppelaenu kasiinos maha."

"Minu 15 000: 500 Giorgio lõhn, 14 500 Olympicusse, millest tegin järelduse, et kasumisse seal ei jää. Õnneks on kõik korralikult tagasi makstud ja Olympic minevik."

"Võtsin 1500 ja jõin kolme päevaga maha."

"1994: päeval sain papi kätte, õhtul sõpradega tagasihoidlik naps. Eesti Ekspressist leidsin ühe numbri, millele helistades saabusid tunniks ajaks kolm naisterahvast, kusjuures mõistliku hinnaga. Järgmiseks hommikuks oli laen läinud. Mina rahul ja sõbrad rahul."

"Ma ei saa ju tunnistada, et õlle peale. Niigi soiun iga kord kodus käies vanematele, et raamatud on jälle kallimaks läinud ja raha juurde vaja."