Vallavanem Vao küla ühissõidust: kui inimestele on haiget tehtud, tuleb seda välja öelda
Eilse Vao küla ühissõidu kokkuvõtteks ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, et kui inimestele olukord ei meeldi, tuleb seda välja näidata, nagu eile pea tuhat inimest tegi.
Kesküla kinnitab, et Vao küla rahva probleemid on ära kuulatud ning on lootust, et 16 pagulaskeskuse elanikku võib saada uue elukoha. Kui esialgselt oli Väike-Maarja vallas asuva Vao pagulaskeskuse elanike arvuks plaanitud 35, on neid nüüd 85.
"Arvamuste paljusus pidi lõpuks edasi viima. Ma olen Vao küla elanikega kokku saanud. See pöördumine, mis Vao küla elanikud saatsid sotsiaalministeeriumile, oli minu ettepanek neile, et me saaks kaardistada probleemid ja ühiselt laua taha istuda ja arutada, kuidas edasi minna."
"Põhiteemaks oli inimeste teadmatus, millest tekivad suuremad hirmud. Seega oli oluline saada igakuuliselt ülevaade, kes varjupaigakeskuses on, milline on see arv, rahvuste osakaal, palju on naisi ja lapsi, mis edasi saab," loetles Kesküla, ja lisas, et Vao küla elanike jaoks on oluline, et pagulaste arv väheneks.
"Peaministri sõnul peaks see arv hüppeliselt vähenema pagulaste suhtes. Kui on Eestis omavalitsusi – nagu peaminister väitis - , kes on nõus pagulasi ka vastu võtma ja on ise küsinud, millal pagulased nendesse omavalitsustesse tulevad, siis juhul, kui 16 pagulasele leitakse üüri- või elamispind teises kohas, siis nad viiakse Vaost ära." Mis omavalitsustest täpsemalt juttu on, ei osanud Kesküla öelda.
"Mina toetan alati seda, kui inimesed oma arvamuse avalikult välja ütlevad. Analüüsid ja kommentaarid on üks asi, aga kui inimesed tulevad välja – nagu motorahvas laupäeval tuli – ja oma kohalolekuga näitavad, et nad ei aktsepteeri, kui kuskil hakatakse elanikkonnast üle sõitma. Kui kuskil on haiget tehtud, siis tuleb seda ka välja öelda, et meile see olukord ei meeldi."
Eilse Vao küla ühissõidu üritusel oli vallavanema arvates kaks eesmärki: "Eesti rahas võitleb massiimmigratsiooni vastu, ja ma arvan, et Väike-Maarjas ei ole ühtki inimest, kes vastupidist arvaks. Vähemalt mina ei tea ühtegi inimest, kes arvaks, et massiline immigratsioon oleks mõistlik ja see sõnum oli ka Vabariigi Valitsusele, et me peame jätkama tänast immigratsioonipoliitikat, kus 14 aasta jooksul on tehtud 700 avaldust, millest rahuldatud on 114."
Mis puudutab konkreetset pagulaskvootide teemat, siis see Vao küla ei puuduta. "Vaosse ei tooda selle mõttega ühtki inimest," kinnitas Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla.
Lisaks tõusnud pagulaste arvule on suureks probleemiks keeleõpe ning Kesküla sõnul on elanike integreerumiseks vaja aktiivsemat keeleõpet.
"Eesti keele õpe peaks olema tunduvalt aktiivsem. Juhul, kui me kõik väidame, et nad (pagulased - toim.) peavad sulanduma meie kultuuriruumi, meie keskkonda, siis see väga vabatahtlik kaks korda nädalas keeleõpe ei anna parimat tulemust." Kesküla sõnul võiks keeleõpe olla kohustuslik ja võiksid olla standardid. "Inimesed, kes varjupaika taotlevad, suhtuvad leigelt meie keeleõppesse. Keeleõppest algab kõik."
