Pagulased asuvad Eestis elama kohtadesse, kus on eluase, töö, lasteaed ja kool
Siseminister Hanno Pevkur, välisminister Marina Kaljurand ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tutvustasid täna Eesti ettevalmistusi pagulaste vastuvõtmisel.
Pevkur ütles, et Kreekast ja Itaaliast Eestisse saabuvad pagulased valitakse välja Kreekas ja Itaalias, kuhu Eesti soovib saata oma ametnikud, kes koos kohalike ametnikega valivad sobivad inimesed välja. Lähis-Ida põgenikelaagritest pärit inimeste puhul teeb otsuse ÜRO.
Eesti võtab vastu vaid inimesi, kes põgenevad sõja eest või kellel on põhjust karta tagakiusamist. Majanduspõgenikke Eesti vastu ei võta.
Pagulased ei tule Eestisse korraga, vaid kahe aasta jooksul väiksemate hulkade kaupa, et olukorda hallata ja saabujaid korralikult integreerida.
Kohe uude koju
Kui politsei- ja piirivalveamet on inimesele rahvusvahelise kaitse andnud, läheb info saabuva pagulase kohta sotsiaalministeeriumi, mis hakkab valmistuma nende vastuvõtmiseks.
Mingit suurt pagulaste kogunemist mõnda suurde varjupaigakeskusesse ei tule, kinnitas Tsahkna. Pagulased saabuvad Eestisse alles siis, kui neile on elukoht leitud. See võib olla mõni riigile või omavalitsusele kuuluv korter, aga riik võib korteri ka eraomanikult üürida.
Kuhugi päris metsade ja soode taha pagulasi paigutada ei saa, sest siis ei ole neil võimalik kasutada vajalikke teenuseid. Pagulaste võimalike elukohtadena tulevad kõne alla siiski sellised asulad, kus lisaks elukohale on võimalik leida ka töökoht, lastele on lasteaed ja kool, kus pagulastel oleks võimalik saada omale tervishoiuteenus ja vajalikud teenused omavalitsusest.
Tugiisik ja keeleõpe
Kui pagulased on oma uude kogukohta jõudnud, viiakse nad ühendusse ka tugiisiku ja töötukassaga, et nad saaksid tööd otsima hakata. Samuti on neil kahe aasta jooksul võimalik käia eesti keele kursustel ja kasutada tõlgi abi. Samuti suunatakse nad kohanemisprogrammi.
Peale Eestisse saabumist on neil õigus kohe tööle asuda. Pagulasel on õigus ka Eestis soovi korral teise kohta kolida, aga sel juhul ei saa ta teise elukohta endaga kaasa seda riigi abi, mida riik talle tema esimeses elukohas kahe esimese aasta jooksul pakub.
Pevkur ütles, et Euroopa Liidu riigid on omavahel kokku leppinud, et vähemalt viieks aastaks peavad pagulased jääma oma elukohariiki. Neil on küll õigus reisida, aga elamisluba kehtib siiski vaid Eestis ja näiteks Rootsi sellega kolida ei saa. Pagulane võib käia Rootsis näiteks reisil, aga kui Rootsi politsei leiab, et ta on kolinud Rootsi püsivalt elama, ootab teda kodumaale tagasi saatmine.
