Paet: Eesti eesmärk on saada Põhjamaaks ning nemad on põgenikke ka ilma kvootideta vastu võtnud

 (243)

Urmas Paet pressikonverentsil
Urmas Paet Foto: Ilmar Saabas

Põgenikekvootide kujunemise juures on lisaks riigi rahvaarvule ja elatustasemele üks komponent see, kui palju üks või teine riik vabatahtlikkuse alusel on viimasel viiel aastal põgenikke vastu võtnud, ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet, lisades, et otsuse põgenikeküsimuses teevad valitsusjuhid.

Paeti sõnul on praegu tegemist Euroopa Komisjoni ettepanekuga, Euroopa Komisjon ei tee otsust, vaid selle, kuidas põgenikeküsimusega edasi liikuda, teevad kõigi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide valitsusjuhid koos ilmselt juuni lõpus. "Enne seda tuleb riikide vahel pidada kõnelusi võimaliku parima lahenduse üle ehk kuidas mõnele riigile langenud ülisuurt põgenikekoormat leevendada ning kindlasti tuleb põhjalikumalt tegelda ka põgenikelaine põhjustega. Seega on arutuse all nii see, kas jätkatakse vabatahtlikkuse põhimõttel, kuid ka sel puhul ei saa mõned liikmesriigid täiesti kõrvale jääda, või liigutakse kvoodisüsteemile ning siis on küsimus juba ka kvootide kujunemise metodoloogias," lisas Paet.

Uueks Põhjamaaks saab tegudega

Kvootide kujunemise juures on lisaks riigi rahvaarvule ja elatustasemele ka üks komponent see, kui palju üks või teine riik vabatahtlikkuse alusel on viimasel viiel aastal põgenikke vastu võtnud. "Ja Eesti on siin Euroopa Liidu riikide seas viimane. Seda on võtnud arvesse ka Euroopa Komisjon." Paet lisab, et ÜRO poolt on vabatahtliku jaotuse printsiip olnud ka seni olemas ning paljud ELi riigid on seda kasutanud ja inimesi ka teistest riikidest vastu võtnud ilma kohustuslike kvootideta. Näiteks Soome ja ka teised Põhjamaad. "Eesti eesmärk on saada teatavasti uueks Põhjamaaks," täheldas ta.

Loe veel

Seotud lood:

"Kindlasti tuleb aruteludes silmas pidada, et suurele osale Euroopa riikidest on põgenikeküsimus praegu suurim probleem ning peetakse hoolega silmas, kuidas ja mil moel teised riigid seda muret mõistavad, sellest räägivad ja mil moel on valmis aitama muret leevendada. Me keegi ei tea, mis võib olla homme või järgmisel aastal suurim mure, sealhulgas suurim mure meie piirkonnas, mis võib vajada ka teiste riikide tuge. Täna eeldame, et kõik teised ELi riigid toetavad meid reaalselt näiteks julgeolekuküsimustes, arvestades Venemaa kasvanud agressiivsust. Me tahame, et see oleks ka homme nii," selgitas Paet. 

Loodetavasti lepitakse kokku Eestile jõukohases tulemuses

Ta lisas, et ei maksa unustada, et jutt on siiski inimestest, inimeludest ning liberaalse maailmavaate alus on inimõigused, seal hulgas õigus elule. "Seega ei tohi seda teemat käsitleda kui statistikat või anonüümseid arve tabelist. Seega Eesti argumentatsioon oma vastuvõtuvõime kohta peab olema adekvaatselt inimlikult mõistetav, mitte valikuliselt matemaatiline või tehniline. Siis on ka lootust leppida kokku Eestile praegu jõukohases tulemuses," ütles Paet. 

Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei saa Eesti nõustuda Euroopa Komisjoni kohustuslike põgenikekvootidega, sest need põhinevad meie hinnangul ebaloogilisel arvutusel. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul ei ole Euroopa Liidul õigust kohustada liikmesriike pagulasi vastu võtma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare