Loe, kuidas saad soovi korral aidata pagulaskriisi tõttu kannatavaid põgenikke

Seoses üha suureneva pagulaskriisiga on palju inimesi, kes soovivad oma võimaluste piires aidata nii Eestisse saabuvaid pagulasi, juba saabunud varjupaigataotlejaid kui ka väljaspool Eestit asuvaid sõjapõgenikke. Mooduseid - nagu selgub - on selleks mitmeid. Parimaks toetuseks peavad organisatsioonid ise rahalist annetust või vabatahtlikutööd, kuid vähem tähtsad ei ole elukoha- ja tööpakkumised.

Selle eest, et varjupaigataotlejatel oleks riided seljas ja elementaarsed elutingimused tagatud, vastutab Vao majutuskeskus, mida haldab AS Hoolekandeteenused. Praegu Eestis viibivatele varjupaigataotlejatele pakutakse pidevalt riideid ja mänguasju ning just selles osas on MTÜ Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul ületatud pakkumine märkimisväärselt reaalset vajadust.

Olukord peaks muutuma jaanuarikuus, kui Eestisse peaks tulema esimesed pagulased, kes on vastavalt Euroopa Komisjoni jaotusele siia kas ümberpaigutatud või ümberasustatud. "Siis alles tekib reaalne vajadus riiete ja asjade järele," sõnas Janson. Praegu aga püütakse tasapisi vajaminevaid asju koguda ning hoida koguda lahkete annetajate kontakte. Rahaline abi on oodatud nii konkreetselt Eestisse tulevate sõjapõgenike aitamiseks kui ka humanitaarabiks välisriikidesse.

Kõige parem abi on rahaline abi, sest see on kõige mitmekülgsem: seda on kõige lihtsam kohapeale saata ning tänu sellele on võimalik ka kohalikku majandust toetada, soetades kohapealt asju, mida inimesel reaalselt vaja läheb. Näiteks toob Janson seiga, kui Ukrainasse annetati suures koguses meeste viigipükse, kuid paraku ei olnud neid seal konkreetselt vaja. Vaja olnuks aga hoopis palju muud.

"Rahalised annetused on kõige otstarbekamad, aga muidugi ka oma aja annetamine on väga tänuväärne töö," tõi Janson välja ka teise äärmiselt tänuväärse viisi, kuidas aidata siia tulevaid pagulasi. Alustuseks koolitatakse MTÜ Pagulasabi eestvedamisel piiratud arv vabatahtlikke, kuid sellest hoolimata on oodatud kõik inimesed endast märku andma, kes soovivad aidata. Nad lisatakse vabatahtlike andmebaasi ning nendega võetakse ühendust, tugiisikuid hakatakse koolitama selle aasta lõpus, detsembrikuus.

Jansoni sõnul on üheks mõtteks viia kokku elu- ja töökohta vajavad inimesed ning inimesed, kes soovivad tuba, korterit või miks mitte ka töökohta pakkuda siia saabuvatele pagulastele. "Et koondada sellised pakkumised ühte kohta, et saaksime head inimesed, kes tahavad pagulasi aidata töö- või elukohaga nendega kokku viia. Töö käib selles suunas," viitas Janson probleemile, et rahvusvahelise kaitse saanud inimestele on raske elukohti otsida, sest neile lihtsalt ei taheta elukohti välja üürida. "Sellega on üksjagu probleeme olnud."

1. Anneta raha:

• Nii Eestisse tulevaid pagulasi ja varjupaigataotlejaid kui ka humanitaarabi soetamiseks saad teha ülekande SIIT MTÜ Pagulasabi kodulehelt.
• Eesti Inimõiguste Keskuse tegevusele kaasaaitamiseks
• MTÜ Pagulasabi humanitaarprogramm Süüria pagulaste abistamiseks Türgis.
• MTÜ Mondo humanitaarabi projektideks. MTÜ Mondo on jaganud aastatel 2007-2011 Ukrainas ja Moldovas üleujutuste tagajärgede leevendamiseks; Afganistani Helmandi provintsi tervishoiusektori ülesehituse aitamiseks aastatel 2008-2011. Aastal 2013 alustas MTÜ Eesti välisministeeriumi ja eestlastest annetajate toel humanitaarabi andmist Süüria pagulastele Jordaanias 2014. aastal andis Mondo humanitaarabi kahes riigis: Ukrainas (toiduabi ja meditsiinipakid Ida-Ukraina sisepagulastele ja tsiviilelanikele) ja Jordaanias (arvutiõpe ja mahlapakid Süüria pagulastele).

2. Tule tugiisikuks: pagulased vajavad lisaks rahalisele ja esemelisele abile ka kohalike inimeste tuge oma elu sisseseadmisel Eestis. Pagulased vajavad kohalike inimeste abi muuhulgas eesti keele õppimisel ja praktiseerimisel, töö otsimisel, asjajamisel riigiasutustega ja kohaliku omavalitsusega ning arvuti õppimisel. Kui tahad aidata, võta ühendust SIIN.

3. Paku elukohta vabas toas või korteris: kui soovid oma korterit või tuba üürida ühele pagulasele või pagulasperele, võta ühendust SIIN.

4. Anneta esemeid: üks võimalus aidata on loovutada pagulastele kasutatud, kuid korralikke ja puhtaid asju. Palume enne esemete meile toomist küsida üle, kas ja mida pagulased hetkel vajavad. Võta ühendust SIIN.

5. Toeta toodete või teenustega: kui soovid aidata, pakkudes tasuta tooteid või teenuseid, aga ka tasuta ruume ürituste läbiviimiseks, siis võib kirjutada [e-mail].

6. Uuri otse OÜ Hoolekandeteenustelt, mis asju on Vao majutuskeskuse elanikel vaja. Kas on vajalik mõni mööbliese, mõni soe jope või mõni kolmas vajalik asi.

7. Helista politseisse, kui tehakse liiga: Kui näed, et kedagi solvatakse, mõnitatakse või kellelegi tungitakse kallale tema välimuse või usulise kuuluvuse tõttu, anna sellest esimesel võimalusel politseile teada.

8. Alusta iseenda suhtumisest: jälgi enda ümber toimuvat nii internetis kui tänaval. Kas ja mismoodi saad oma tegevusega peatada vihakõne ja agressiivse käitumise levikut?

Kuhu läheb rahaline toetus?

MTÜ Pagulasabile saab annetada kolme erinevasse fondi, mis kõik on seotud pagulaste ja varjupaigataotlejate abiga: humanitaarabi fondi, perekondade taasühendamise fondi või üldiseks tegevustoetuseks. Toetuste abil saavad pagulased ajutist majutust, õppida eesti keelt, leida tööd ja osta vajadusel ravimeid. Samuti saad toetada oma kodudest põgenenud inimesi väljaspool Eestit.

Humanitaarabi fond: pagulasabi kodulehe andmetel on maailmas hinnanguliselt 60 kuni 70 miljonit inimest, kes sõltuvad välisest humanitaarabist. Eesti Pagulasabil on hetkel kaks humanitaarabi programmi: 2014. aasta oktoobris alanud programm Ukraina sisepõgenike abistamiseks Donetski, Luhanski ja Zaporižžja oblastites ning 2015. aasta augustis alanud programm Süüria pagulaste abistamiseks Türgis. Humanitaarabi fondi kogutud vahendeid kasutame järgmiste humanitaarprojektide ettevalmistamiseks.

Perede taasühendamise fond: igal inimesel, kes on saanud Eestilt rahvusvahelise kaitse, on õigus siia tuua ka oma lähimad pereliikmed (abikaasa ja alaealised lapsed, alaealiste kaitsesaajate puhul ka vanemad või eestkostja). Pere ühtsust rõhutavad nii ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Samas on perede Eestis taasühendamine pikk ja keeruline protsess, mis nõuab taotlejalt ka palju rahalisi vahendeid, et soetada oma pereliikmetele lennupiletid ja vajalikud viisad. Eesti Pagulasabi püüab oma võimaluste piires peresid nende kulude katmisel aidata.

Üldine tegevustoetus: Eesti Pagulasabi abistab Eestisse jõudnud pagulasi, näiteks aidates neil leida tööd ja õppida keelt. Näiteks hüvitab MTÜ Pagulasabi pagulastele ja neid abistavatele vabatahtlikele kulud, mis on seotud tööintervjuudele sõitmistega. Samuti on MTÜ tänu annetustele ostnud vererõhu mõõtmise aparaadi eakale pagulasele ning prillid värskelt pagulasstaatuse saanud noormehele. Paraku ei ole Eestis fonde, millest saaks taotleda toetust sellisteks väljaminekuteks.

Allikad: MTÜ Pagulasabi juhatuse esimees Eero Janson, Eesti Inimõiguste Keskuse koduleht, MTÜ Mondo koduleht.