Jah, nad tulevad tagasi!

Neljapäeva õhtul täiskuu-ööle kohase ulmeliselt müstilise kontserdi andnud kultusbänd Depeche Mode naaseb Eestisse.

Vähemalt nii andis mõista Dave Grahan. “Until next time,” [järgmise korrani] — lausus ta hullumiseni kaasa elanud publikule kummardades. Ja pea siis see naasminegi tule — on ju ansambel Eestis juba kolmandat korda ja leidis külajuttude kohaselt tee kohalikku kõrtsigi.

Depeche´i seekordse, Ingleid Mängimise tuuri butafooria meenutab mõnd ulmeseriaali. Kolmanda aste lähikontakti tunnet süvendavad sähvivad tulukesed, rahva sekka paistakse teravaid prožektorikiiri ja lava koos nn tunnetekeraga tuletab meelde mõne tundmatu lendava objekti juhtimiskeskust.

Mida siis nautida võis?

Kontserdi avalöök “A Pain That I’m Used To” tuurile nime andnud albumilt “Playing the Angel” raputas rahva lahti. Jätkati sama plaadi vaimus looga “John the Revelator.”

Edasi tuli rahva üha suurenevaks rõõmuks need tuntud hitid: “A Question Of Time”, “Policy Of Truth”, vahele uue plaadi esmasingel “Precious” ja siis taas vanu radu pidi. Dave´i hääl oli nagu ikka hüpnootiliselt madal ja meloodiline, sekka kõripõhjast kuuldavale toodud kähekarmid kraaksatused.

Võimsa lõpuspurdi pani pea kahetunnisele esinemisele, mille käigus Dave´i kehapind üha paljamaks muutus, muidugi “Personal Jesus” ja “Enjoy The Silence.” Lõppakordiks veel rahvaga kahasse lauldus “Everything Counts” ning hüvastijätuks üsna soulilikuks kippunud “Goodnight Lovers.”

Pole midagi öelda — Depeche Mode jääb veel üsna pikaks ajaks Eestis kultusbändi staatusesse. Seda näitab kasvõi asjaolu, et Dave´i puusakeerutused suutsid ka kõige nüripalgelisema kuulaja jala kaasa tatsuma panna ning ühislaulumise osas üürgas rahvamass vaat et bändist ülegi.