Eelmisel aastal oli ilmajaama andmetel tavapärasest märjem ja külmem kogu juuni ning nädal enne jaanipäeva näitas Väike-Maarjas öökülmagi. 2013 oli juuni keskmine temperatuur tavapärasest kõrgem, sademeid vähem ning 26. juunil tuli kuu kuumarekord, mis ületas 30 plusskraadi. Loomulikult leidub kuskil Eestis alati see „võlukoht“, kus mitte kunagi ei saja ning ka pigilind, kellel „absoluutselt igal aastal“ jaanipäeval sadu on. Usutavasti võib aga üldistest trendidest midagi siiski järeldada.

Eelmisel, vihmase juuniga aastal oli jaanipäev politseile suhteliselt rahulik. Peamised probleemid olid tavapäraselt alkoholi tarvitanud inimestega, kuid näiteks teateid joobes inimestest tuli sajakonna võrra vähem, kui aasta varem. Ka rahu rikkumisega seotud teateid oli sisuliselt poole vähem kui aasta varem. Joobes juhte avastati jaanipühade kahel päeval 86, tunamullu aga 137.

Samas inimeste omavahelise kaklemised ja löömiste arv aastate võrdluses nii palju ei erine. Neid on mõlemal aastal olnud 20 ringis. Enamasti on tegemist ühise alkoholtarvitamise käigus tekkinud arusaamatustega, mis ühel hetkel lähevad üle rüseluseks või halvemal juhul ka noaga löömiseks. Tõsise tervisekahjustuse tekitamise juhtumeid oli mullusel vihmasel jaanipäeal üks, ülemöödunud aastal aga viis.

PPA valmisoleku ja reageerimise büroo juht Marti Magnus ütleb, et politseile on alati töökamad need päevad, kus peomeeleolus inimesi on rohkem liikvel. „Iga kuu näeme palgapäevade lähistel väljakutsete ja ka tõsisemate vahejuhtumite arvu tõusu. Kui palgapäevajärgne nädalavahetus sattub ilusale ilmale, siis on rohkem inimesi nii linnade peopaikades kui ka koosviibimisi värskes õhus. Kergemad väljakutsed on sellistel päevadel seotud rahu rikkumisega – näiteks ei taha öörahu austada kortermajade lähistel kogunevad seltskonnad. Tõsisemad juhtumid on aga pidude käigus tekkinud konfliktid, mida toore jõuga lahendada püütakse,“ rääkis ta.

Magnuse sõnul on lisaks ilmale ka oluline jaanipäeva üldise ohutuse faktor see, millisele nädalapäevale pühad langevad. „Kui pühad on pikad, siis halvimal juhul kestab alkoholi tarvitamine näiteks reede õhtust kuni kolmapäeva hommikuni. Sellisel juhul on suurem ka tõenäosus, et on vaja juba joobnuna minna kauplusesse või järgmisele peole. Kui need viis järjestikkust päeva sattuvad olema ka ilusa ilmaga, siis on lisaks liiklusõnneustele ja kaklustele ohtudeks ka purjus peaga ujumine, mis halvimal juhul lõppeb elu kaotamisega,“ rääkis ta.

„Jaanipäeva märksõna võiks alati olla mõistlikkus. Mõnele inimesele näib mõõdukus olema päris keeruline, kuid kui igasse seltskonda jätkub vähemalt üks inimene, kes teistel silma peal hoiab ega lase ka liialdanud sõpradel endale ega teistele liiga teha, siis on head šansid, et sõpruskond ei vaja ise ei pääste, kiirabi ega politsei abi ning ei kutsu teie peole politseid ka keegi teine,“ ütles ta.