PÄÄSTJATE JÕULUBLOGI: Jõulukingid tikk-takk: võtsin plaani praktilised ohutud kingitused
Sel aastal otsustasin läheneda kingituste tegemisele praktiliselt. Loobusin mittevajalike esemete kinkimisest, sest oleme niigi ületarbijad. Võtsin plaani ohutud kingitused oma vanavanematele, emale-isale, ämmale-äiale ja sõpradele. Nimekirjast ei puudu ka pere kõige pisemad, see käib kaasas tädikohustustega.
Kõigepealt mõtlen oma vanavanemate peale, tean, et nad saavad oma suitsuandurit kontrollida ainult siis, kui meie neil külas oleme, sest ise nad ei ulatu. Siis tuleb meelde, et olemas on ju ka suitsuanduri pikendusjuhe, mida vanematel inimestel on mugav enda käe kõrgusele panna ja sellisel viisil anduri korrasolekut kontrollida. Neljameetrine juhe on täitsa olemas ohutustoodetega varustatud poes. Sealt leian veel ühe huvitava leiu – 10-aastane suitsuandur. Ehk tavaline suitsuandur, mille patarei kestab 10 aastat ja vahepeal seda vahetama ei pea. Väga hea mõte! Lisan selle pikendusjuhtmele. Nii hea on elada teadmisega, et vanavanematel ei ole muret suitsuanduri töökindlusega.
Liigun edasi oma vanemate kingitusteni. Ema on ammu rääkinud, et tahaks endale tulekustutustekki kööki panna. Isale kingin kuuekilose pulberkustuti, sest vana pidi ta naabri saunapõlengu ajal ära kasutama. Ämmale ja äiale kingin korstnapühkimise teenuse, et siis uue aasta kevadel peale aktiivset kütmisperioodi küttekolded puhtaks saada.
Sõpradega on lihtne: Marjele kingin alkomeetri, aitamaks välja selgitada, kas Tõmmu kommist jääb ikka purju, ja kuna Veljo just kolis linnakorterist maamajja, siis talle kindlasti vinguanduri ja metallist tuhaämbri. Vaeseke ei oska veel hästi ahju kütta.