Ohutust väärtustav sõpruskond varustas ennast vajalike päästevahenditega: päästevestid, päästerõngas viskeliiniga, veekindel mobiilikott, joogivesi. Päästevestide kandmine ei ole küll seaduses ette nähtud, aga ega siis sõbrad neid seaduse pärast kasuta. Pigem ikka sellepärast, et mõnusat loksumist ohutult nautida. Vee peal olles ei tea kunagi, mis juhtuda võib, kas muutub mõne minutiga ilm, või arvab mõni hulljulge õigeks tekitada kõrge lainetuse. Halbadeks juhtumiteks võiks alati enne valmis olla, sest ohutust ei ole kunagi palju.

Niisiis, Teele, Nelfi ja Ott jõudsid jahisadamasse. Juba kaile minnes sättisid nad endale selga õiges mõõdus ja õigesti kinnitatud päästevestid.
Nelfilegi sai selga pandud päästev vest.

Kuigi on teada, et koerad on head ujujad, siis ega selleski alati kindel ei saa olla. Muidu maismaal liikumisega harjunud loomake võib ootamatult vette sattudes ehmuda ja nii ongi parem, kui ka pere lemmik on ohu eest kaitstud. Spetsiaalse vestiga on teda ka kergem kaldale transportida või paati tõsta. 

Teele haaras kaasa ka päästerõnga, sest ta polnud kindel, kas renditud jahil see olemas on. Hiljem selgus, et kõik vajalik oli juba purjepaadis ootamas.

Piret ja Mariete ootasid juba kolme sõpra jahil.

Mõlemad varustatud päästevestide ja muu reisuks vajalikuga. Piret oli isegi veepudelile päästevesti selga pannud. Õnnetuse korral saab Piret nüüd abi oodates juua, et vedelikupuudust ei tekiks ning probleem veel keerulisemaks ei kujuneks. 

Väiksele Marietele pandi selga tema kaaluga sobiv, jalgade vahelt kinnitatud vest. Kõik nöörid ja pandlad tõmmati tugevalt kinni, sest lahtiselt seljas olev päästevest on ohuolukorras täpselt sama mõttetu kui lahtine jalgrattakiiver.

Uudishimuliku neiuna leidis Mariete oma vestilt mingi imeliku, nööri otsas tilpneva asjanduse.

„See on vile“, vastas Piret tütrele ja kohe prooviti koos ära, kuidas vile ka kostub.

Kostus küll!! Kõrvalseisjad hoidsid kõrvu kinni ja Nelfi püüdis vilele kaasa uluda. Seega töötab! Hädas olles peab selle õlal paikneva abimehe kindlasti kasutusele võtma. 

Enne ametlikku väljasõitu tuli lahendada veel üks mure. Kui tavaliselt tekib naistel õige garderoobi leidmisega probleem, siis seekord tuli Otil teha enne sõitu otsus, kas kasutada n-ö tavalist, kõigile tuntud oranži vesti või kaasaegsemat ning mugavamat paukvesti. Selga paned rakmed, aga vette kukkudes saab sellest suruõhuballooni abil päästevest. Selle peale hakkas ka Teele mõtlema kumba kasutada, kas pääste- või ujuvvesti. Mõningase selgitamise järel valis ta siiski päästevesti, sest jahisõidul tuleb just seda kasutada. Ujuvvest on mõeldud pigem veesportlastele. 

Kui ohutusgarderoobiga asi selgeks sai, jäi veel viimane varustuse ning navigatsiooniseadmete kontroll. Lähedastele saadeti SMSid kuhu minnakse ja millal umbes tagasi ollakse, siis mobiil veekindlasse kotti ja nii oligi meie jaaniseltskond valmis ohutult seilama minema. 

Ohutut jaani kõigile, nii merel kui maal!