12.04.2017, 20:00
Põllumehed veavad vägikaigast ülbete aardeküttidega
Kui põllud asuvad detektoristidele huvipakkuvas piirkonnas, ootab viljakasvatajaid sageli ees ebameeldiv üllatus. Mahlast venekeelset sõimu kuuleb veel pealekauba.
FOTO:
Olav Kreen ja Valdur Kivikas harivad Lääne-Virumaal Viru-Nigula kandis 600 hektarit maad. Viimased kümmekond aastat on neile seltsiks käinud aardeid jahtivad detektoristid. Enamasti on tegu vene keelt kõnelevate meestega, kes saabuvad Ida-Virumaalt. “Minu hinnangul on nad sealse piirkonna läbi sonkinud, eelkõige Sinimäed, kust on aastaid otsitud sõjavarustust, mida hiljem eri kohtades müüdud. Eks nüüd tullakse siiapoole,” arutleb Olav Kreen. Osa tema põlde asub otsapidi muinsuskaitsealusel maal, kus oli vana asulakoht. 10 km kauguselt Uhtnast leiti paar aastat tagasi suur mündiaare ja väga vana asulakoht Lammasmäe on 10 km teises suunas. Selline piirkond tõmbab aardekütte ligi. Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert selgitab, et detektorismiga tegelemiseks peab inimesel olema läbitud vastav koolitus ja saadud muinsuskaitseametist otsinguluba, lisaks peab olema ka maaomaniku luba. Järelevalve aardeotsijate üle on probleemne, kuna muinsuskaitseamet on suhteliselt väike asutus ja selle teemaga tegeleb vaid üks inspektor. Kuid nüüd on politsei- ja piirivalveametiga sõlmitud koostöölepe, ning Ida-Virumaal, kus detektorism on kõige levinum, ka politseinikele koolitus tehtud.