Pudelivesi suurendab keskkonnajalajälge, kraanivesi on aga alati värske ja selle tarbimine soodne

 (32)
Eesti Pandipakend OÜ
Plastikust taara kogub kokku Eesti Pandipakend OÜFoto: Ilmar Saabas

Keskkonna ja värskuse eesmärkidel tuleks eelistada kraanivee tarbimist pudeliveele, mis kvaliteedi poolest palju ei erine, kuid on seisnud, ega ole värske. Lisaks tuleb pudelivee ostmisel arvestada selle hinna ning pärast tarbimist tekkivate pakenditega.

„Kraanivesi on alati värske, vee tootmine käib ööpäevaringselt ja torudes on vesi liikuv, erinevalt pudelist, kus see seisab," ütles AS Tallinna Vesi kliendisuhete ja kommunikatsiooni juht Eliis Vennik. Ta lisas, et Tallinna Vee kindel sõnum on, et kraanivesi on joogivesi. „Kraanivesi vastab kõigile nõuetele ja on tervisele ohutu," rääkis ta.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader kinnitas samuti, et mõlemad, nii kraani- kui pudelivesi, peavad vastama joogivee kvaliteedinõuetele. „Joogivee maitse sõltub selle päritolust (pinnavesi või põhjavesi), antud vee keemilisest koostisest, veetöötlusprotsessidest ning võib sõltuda ka sellest, kuidas joogivesi tarbijani jõuab ning kus ja kaua see enne tarbimist viibib," kirjeldas ta.

Keskkonnaamet soovitab Aderi sõnul juua igal juhul kraanivett, kui on teada, et see vastab joogivee kvaliteedi nõuetele.

Kraaniveel on selged eelised

Peamine argument kraanivee eelistamiseks peakski Venniku sõnul olema eelkõige keskkonnaalane. „Vee pudeldamine on kahtlemata suure keskkonnajalajäljega tegevus ja vee joomine otse kraanist või taaskasutatavast joogitaarast on vaieldamatult keskkonnasõbralikum variant," rääkis ta.

Seotud lood:

Lisaks toob Vennik kraanivee plussiks selle kättesaadavuse. „Taaskasutatavat joogipudelit on lihtne täita nii kodus, trennis, tööl kui mujal, seega ei tohiks mõjuva põhjuseta järgi anda kiusatusele haarata poeletilt pudeldatud lauavett," kirjeldas ta.

Nii Tallinnas kui ka Tartus võib Aderi sõnul julgelt kraanivett juua, kuna selle kvaliteet vastab kehtestatud nõuetele. „Vee-ettevõtja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama tarbijale selle kohta infot. Täpsemalt saab joogivee kvaliteedi kohta lugeda vee-ettevõtete kodulehtedelt."

Kaasnevad lisakulud

Venniku sõnul on kraani- ja pudelivee puhul väga suured hinnaerinevused. „Kui pudeldatud veeliitri hinnad algavad umbes 40 sendist, siis üks kuupmeeter vett (1000 liitrit) maksab täna Tallinnas pisut üle ühe euro," kirjeldas ta.

Ader lisas, et pudelivee teevad kraaniveest märgatavalt kallimaks selle pakendamine, transportimine ning müügi ja vahendamisega seotud kulud.

Eesti Pandipakend OÜ juhatuse liige Kaupo Karba sõnul paisati 2017. aastal Eesti turule 291 miljonit tagatisrahaga koormatud ühekordse kasutusega joogipakendit. „Nendest moodustab plastpakendite osa 126,5 miljonit ja sellest omakorda peaaegu poolel juhul (61,4 miljonit) oli tegu joogivee pakenditega," tõi ta välja.

„Kõik kokku kogutud pakendid (sh plastpakendid) suunatakse edasi taaskasutusse. Peamiselt töödeldakse Eestis kokku kogutud plastpakendid ümber Balti riikides ning nendest saab lõpuks kas uus plastpudel või siis kiud, mida kasutatakse riideesemetes," rääkis Karba pakendi edasisest teekonnast.

Ader kirjeldas, et plastpakendid töödeldakse ümber plastgraanuliteks ning seejärel kasutatakse neid erinevate toodete valmistamiseks. „Eestis toodetakse sellest plastikust näiteks kilet, terrassilaudu, samuti kasutatakse neid tänavakivide ühe koostisosana," tõi ta näiteid.

Enamik plastikust liigub aga Eestist välja, kus sellest toodetakse samamoodi erinevaid tooteid. Võimalus on eelistada pudeldatud joogivee puhul klaaspakendit, mida saab korduvalt korduskasutada ning uuesti pakendiks ümber töödelda.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare