Eestlaste läbiviidaval maailmakoristuspäeval on digivahenditel oluline roll

 (14)
Paljassaare reostuse aeglane koristamine
Prügi PaljassaarelFoto: Taavi Sepp

Järgmisel kuul, 15. septembril, korraldavad eestlased ülemaailmse prügikoristuspäeva, mis kannab rahvusvahelist nime World Cleanup Day. "Teeme ära" talgupäevast välja kasvanud üritus on saanud ülisuureks ning päeva õnnestumiseks on suur koordineerimisroll antud osaliselt tehnoloogialahenduste kanda - abiks on loodud kaks digivahendit.

Esimeseks on prügikaardistamise rakendus, ehk World Cleanup äpp, mis saadi pilootkujul valmis eelmise aasta maikuus. Rakenduse testimine toimus 13 väga erinevas riigis - Afghanistanis, Argentinas, Bangladeshis, Beninis, Eestis, Ghanas, Keenias, Nepaalis, Nigeerias, Filipiinidel, Zimbabwes ja USAs. Testimise tagajärjel sai 2017. aasta septembriks valmis rakenduse laiemale avalikusele kättesaadav esmaversioon, mis nüüdseks on saadaval nii iOSil kui ka Androidil.

Rakenduse eesmärgiks oli luua vahend, mis aitab inimestel märkida prügimajanduse poolest probleemseid kohtasid ning neid pärast ka kogukonnaga ära koristada - selleks saavad rakenduse kasutajad luua näiteks prügikoristusüritusi. Umbes aasta pikkuse perioodi vältel on rakendusest kokku märgitud pea 15000 prügipunkti. Kokku on mobiilirakenduse alla laadinud 13369 kasutajat, aktiivseid kasutajaid on aga oluliselt vähem - üle maailma kasutab rakendust aktiivselt 1993 prügiaktivisti.

Äpist prügipunkti lisamine on lihtne – probleemse koha saab lisada 100m kaugusel prügi asukohast ning selle kirjeldamiseks peab kasutaja arvestama kuue kriteeriumiga: asukoht, foto (millele peab jääma AINULT prügi), prügi ohtlikkus, kogus, tüüp ja selle eeldatav päritolu. Nende kuue kriteeriumi võimalikult täpsel kirjeldamisel saavad koristajad kõige paremini prügi likvideerimiseks ette valmistuda.

Kuid mitte ainult nutiäpp

Lisaks mobiilirakendusele on loodud ka prügiplatvorm, millele saab ligi läbi brauseri. Selle eesmärgiks on aidata visualiseerida erinevate andmeallikate poolt kogutud prügiinfo. Teave prügi kohta jookseb platvormile kokku 12st erinevast prügiandmeid koguvast allikast, mille alla kuulub ka eelnimetatud mobiilirakendus. Lisaks äppidele võib aga tegemist olla ka tehisintellekti poolt analüüsitud drooni- või satelliidipiltidelt kogutud andmetega.

Ürituse tehnoloogiajuhi Kristiina Kerge sõnul aitavad digivahendid lahendada ebapiisava teabe probleemi: "Lõviosa ookeane saastavast prügist jõuab sinna maismaalt, prügiprobleemiga tõhusat tegelemist takistab aga puudulik teave prügi asukohast." Kerge sõnul on platvorm oluline samm, et oleks võimalik saada ülevaade prügistatuse olukorrast. "Selleks tegeleme andmete kogumisega, ühtlustamisega ja toome kokku erinevad osapooled. Teeme Ära tehnoloogia tiimi panustavad vabatahtlikud Eestist, Rumeeniast, Sloveeniast ja USAst."

Loe veel

Andmed on platvormilt lihtsalt allalaetavad ning seetõttu saab neid kasutada väga erinevatel eesmärkidel alates koristuspäevade organiseerimisest kuni poliitiliste otsuste vastuvõtmiseni. Samuti saab allalaetavaid andmeid kasutada näiteks teadustöö jaoks.

Kahe arenduse loomine on kokku läinud maksma umbes 300 000 eurot ning arendajaid on olnud nii Eestist kui ka mujalt. Esimese mobiilirakenduse aitasid luua Rumeeniast tarkvaraarendus ettevõte Qualitance ja mobiilirakenduse kasutajaliidese tegi disainiagentuur DUX Eestist. Alates 2017 aasta talvest arendas rakendust edasi tarkvaraarendus ettevõte Yalantis OÜ.

Prügiplatvorm arendusse on panustanud kümned vabatahtlikud üle maailma ning Eesti tarkvaraarenduse ettevõte Proekspert AS ja Idakoidlik OÜ, kasutajaliidese on loonud disainiagentuur DUX. Lisaks sellele on panustanud oma oskuseid ja aega kümned Teeme Ära vabatahtlikud, aidates andmete analüüsimise, hackathoni korraldamise või sõnumi levitamisega.

Tänu tehnoloogiale saab prügi korjamine olla lõbus

Korraldajatel on plaanis prügi märkimine ja koristamine rakenduses veelgi toredamaks muuta. Näiteks on alates märtsist korraldatud globaalseid kaardistamise võistluseid, kus nii individuaalsel kui ka riigi tasemel on kaardistajad võitnud Teeme Ära partnerite poolt välja antud auhindu. Lisaks pakutakse ka spetsiaalset lahendust meeskondadele, kus töökollektiiv või muu inimeste grupp saab nii omavahel kui ka teiste tiimide vastu prügi koristamises võistelda.

Samuti valitakse alates juulist igal nädalal parim kaardistajariik. Viimased 2 nädalat on enim prügipunkte loonud riik olnud Tansaania, kus on eri vahendite abil kahe nädalaga kaardistatud 20000 prügipunkti. Teeme Ära kaardistamisetiimi juhi Kadri Maripuu sõnul näevad sealne tiim ja partnerid tugevat seost malaaria ja prügi vahel ning hakkavad kaardistamisetulemuste põhjal analüüsima võimalikke ohupiirkondi.

Kuid tehnoloogiavahendite oluline roll ei ole ainult prügi koristamise lõbusamaks muutmises. Teeme Ära tehnoloogiajuht Margus Simson võttis oma kommentaaris nende tähtsuse hästi kokku: „Prügipimedus on suurim takistus puhtamate kogukondade loomisel. Inimesed on prügiga keskkonnas nii harjunud, et ei pane prügi ja selle mõjusid enam tähelegi. Prügiandmebaas aitab maailmal prügiprobleemi mastaapsust näha ja võidelda prügipimeduse vastu.“

Loe mobiilirakenduse ja prügiplatvormi kohta täpsemalt SIIN ja SIIN.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare