Vähem kui kuu pärast võib talverehvid alla panna. Kuidas teha õiget valikut?

 (6)
Rehvid vajavad tasakaalustamist.
Rehvid vajavad tasakaalustamist.Shutterstock

Juba vähem kui kuu pärast, on autodele lubatud alla panna naastrehvid. Osad inimesed aga sellepärast muretsema ei pea, kuna sõidetakse rehvidega, mida on lubatud aastaringselt all hoida. Aga kas see on mõistlik? Valiku tegemine on sageli segadusseajav ja palusime pikalt rehviäris sees olnud AS Motorali esindajal Ormes Tammel natukene selgust tuua, et oleks lihtsam valida, missuguseid rehve eelistada.

Kas mõistlik oleks osta suve- ja talverehvid eraldi, või sõita aastaringselt rehvidega, millel on M+S markeering?

Eestis tohib kasutada liikluses rehve , mille minimaalne kiirusindeks on Q (160km/h). See seadusemuudatus oli põhjustatud sellest, et üldlevinud tava on kasutada väikse mustrijäägiga talverehvid suveperioodil mustri kulumise lõpuni. Ehk enne muudatust rikuti pidevalt seadust sõites suviti rehvidega, millel oli lubamatu kiirusindeks. Lubatud mustrisügavuse miinimummäärad on: 1,6 mm suverehvidel ja 3mm talverehvidel.

Kõik talverehvid on M+S (mud and snow) markeeringuga. Talverehvidel on kiirusindeksid valdavalt madalamad, kui suverehvidel, kuna kummisegu on pehmem. Pehmem kummisegu aga ei ole stabiilne suurematel kiirustel ja järskude kurvide läbimisel madalamatel kiirustel.

Kuigi autod on teinud oma teelpüsivuse stabiilsuses suure arengu on ikkagi vajalik talvehooajal meie tingimustesse sobivate rehvide kasutamine. M+S rehvide kasutamine aastaringselt on meil seadusega lubatud, samas aga pole see turvaline. M+S rehvid, mis ei ole toodetud Põhjamaade tingimustes kasutamiseks on libedad nii suvel kui talvel.

Seotud lood:

Kõik M+S rehvid ei ole talverehvid. Pehmed lamellid on mõeldud eelkõige Põhjamaade tingimustesse ja nendega ei ole mõistlik suvel sõita. Pehme kummisegu on suvel ebastabiilne ja kulub kiiremini. On isegi Hiinas toodetud suverehve, millel on M+S peale märgitud ja seadused lubavad ka nendega aastaringselt sõita. Kuid see oleks kõike muud kui mõistlik.

Kõvema kummiseguga lamellrehvid ehk EU lamellid, mis on tavaliselt suuremate kiirusindeksitega ei kulu suvel nii kiiresti, samas talvesõidu omadused on neil kehvemad. Neid võime näha sageli kaasas autodel, mis on toodud Saksamaalt ja mõeldud Saksamaa talvedele.

Lisaks on olemas veel terve rida erinevaid rehve, millel markeering M+S, mis aga tegelikult on suverehvid. Näiteks maasturitel on need originaalvarustuses enamusel all. Sellised rehvid on suvel sõitmiseks sobivad, ei kulu kiiresti, talvel aga eelpoolnimetatutest palju kehvemad.

M+S rehvid sobivad meil aastaringseks kasutamiseks teatud tingimustel. Millised rehvid oma autole valida, selles suhteks tuleks kindlasti rehvimüüjaga nõu pidada. Lamellrehvi talviseks sõiduks valides veenduge, et see oleks Põhjamaade tingimusteks loodud, sest see oma pehmema seguga tagab talvisel ajal tunduvalt parema sõiduomaduse. Suviseks ajaks oleks parim suverehv. Lamellrehv suveks on heade sõiduomadustega siis, kui alles on umbes 1/3 rehvimustrist, sest pehme segu tõttu oleks sügavam muster kõrgematel kiirustel ja vihmastes tingimustes ebaturvaline.

Kas M+S kulub suvel kiiremini?

M+S rehvid, mis on pehme kummiseguga, kuluvad üldjuhul suvel kiiremini. Rehvid, mis on aga M+S markeeringuga, kõvema kummiseguga ja pole mõeldud Põhjamaades sõitmiseks tagavad pikema läbisõidu. Oma omadustelt pole aga need võrreldavad suverehvide omadustega, haarduvuse, müra ja veeretakistuse poolest.

Mis on olulisimad aspektid, mida rehvi valides jälgida?

Talverehvide ostul tuleb kõigepealt otsustada, kas eelistada lamellrehve või naastrehve. Kui kriteeriumiks on eelkõige hind ja tingitakse turvalisusega, siis on mõistlik valik pigem odavam naastrehv. Kellel on prioriteediks väiksem rehvimüra ja talvised Euroopa reisid, siis tuleb valida lamellrehv. Alates Poolast ei ole naastrehvid liikluses lubatud.

Loe veel

Kindlasti ei maksa lõksu minna sellega , et valitakse talverehve energiatähiste järgi. Talverehvidest on energiatähised kohustuslikud lamellrehvidel. Naastrehvidel ei ole nõutud energiatähiseid. Kui ostate poest naastrehvid, millel on energiatähised etikettidel, siis on need kehtivad ilma naastuta rehvi kohta ja naastutus ei ole teostatud tehases. Ilma naastudeta on aga nende rehvide talvesõiduomadused suhteliselt kehvad. Naastud on erineva kvaliteediga ja kohapeal teostatud naastutus ei ole nii kvaliteetne , kui tehases tehtud naastutus. Samusti on naastude kvaliteet erinev.

Üheks määravaks teguriks on ka rehvitestid. Kahjuks trükitakse meie ajakirjanduses ainult teatud rehvitestid, mis aga pole meie kliimas tehtud. Sellistel juhtudel tuleks ikkagi kogu rehvitest läbi lugeda ja mitte teha järeldusi pealkirjade põhjal.

Kui te olete soetanaud omale tipptasemel rehvid, siis pole mõtet koonerdada otsides kõige odavama hinnaga rehvitöökoda. Odav rehvitööde hind saavutatakse ebaprofessionaalse kaadri, logude ja hiina päritolu rehviseadmete ning kehva kvaliteediga rehvitarvikute kasutamisega.

Mis on see hinnamäär, millest allapoole kvaliteetset rehvi toota oleks väga keeruline - ehk kui odav on liiga odav, et head rehvi loota?

Hinnamäära suhtes pole kindlat kriteeriumit, milline rehv on kvaliteetne. Pigem tuleks usaldada oma rehvimüüja soovitust. Rehviturul liigub palju rehve ,mis on mõistliku hinnatasemega, aga ei jää oma omadustelt alla kõige kallimatele rehvidele. Igal aastal rehvide mudelid muutuvad ja vananenud mustrid hinnatakse alla, mis ei ole oma omadustelt väga palju kehvemad aga on soodsama hinnaga.

Naastrehvide puhul on suur osa rehvi hinnas naastutusel. Odavad rehvid naastutatakse üldjuhul kehvema kvaliteediga naastudega ja ka naastutustöö ei ole kvaliteetne.

Enamlevinud, Põhjamaadesse mõeldud mõistliku kvaliteediga talverehvi hind mõõdus 205/55 R16 algab 80. eurost.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare