Tallinna liikluskorraldaja: ummikud on paratamatus. Üks võimalikest lahendusest oleks kahekorruselised autoteed

 (131)
Ehitustööd Gonsiori ja Pronksi ristmikul
Foto: Vallo Kruuser

Hommikust Tallinna ilmestas üha igapäevasemaks rutiiniks kujunev liiklusseisak. Autod veeresid tibusammul fooride vahelt läbi Kristiine ristil, Tartu maanteel, Järvevana teel. Silmnähtavalt selleks põhjust ei olnud, lihtsalt juhtus nii.

Ligilähedase põhjenduse pakub hommikusele ummikule Talvo Rüütelmaa, Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja. "Vaatasin ise ka, et tänahommikune liiklus oli eriti suure koormusega. Tulin Tartu maantee pealt, Mõigust," pakub Rüütelmaa üheks põhjuseks ummikuile Haabersti teetöödest ülekanduva mõju.

"Liikluses on niiöelda muutuv tundmatu. Kui Stockmannis on hullud päevad, on teada, mis ummikuid põhjustab." Tihtilugu aga jääbki põhjus selgusetuks, kõik märgid viitaksid justkui, et kõik on korras.

Rüütelmaa toob näiteks ummiku Järvevana teel: "Kaks traktorit veeresid rahulikult mööda teed liikurmasina kiirusega 30 km/h. Teised pidid siis pidurdama ja nii need sõidukid pakki ka kogunesid."

Suveks planeeritud teetööd

"Mai lõpust hakkab rahulikumaks minema," räägib Rüütelmaa. Kaks nädalat on seis liikluses veel tihke, ent suvega voolab linn sõidukitest tühjemaks. "Siis hakkame teetöid tegema. September tuleb suur koormus jälle peale ja selleks ajaks peavad teetööd valmis olema. Ning ega kui külmaks läheb, siis remonti enam teedele teha ka ei saa."

Seotud lood:

Mullused tööd juba finišijoonel, võetakse Tallinnas käsile uued projektid. Rüütelmaa töö ei saa kunagi otsa - kui ühed umbsõlmed lahti harutatud, tuleb vaadata, kuhu liiklus edasi umbe jookseb ning asuda seda parandama. "Kui haabersti ristmik saab valmis, teeme järgmised kohad korda. Mustamäe-Paldiski maantee ristmik; Paldiski, Tulika, Sõle rist; Tammsaare ja Järvevana tee."

Kõige keerulisem plaan on kirurgi täpsust nõudev Järvevana-Tammsaare-Rahumäe-Tondi ristmik, mida läbivad ööpäevas sada tuhat autot. Selleks, et rajada Ülemiste suunale uus sõidurada, on vaja kaotada tee keskelt liiklussaar.

"Selle alt jookseb side, elekter, kõrgsurvevesi, gaas. Kõik kommunikatsioonid koos. Omal ajal on need saare alt läbi viidi, mistõttu seda ei saa lihtsalt likvideerida ja üle asfalteerida," räägib Rüütelmaa, et muidu lõhuks liiklus niigi vana juhtmestikku veel enamgi. Kõige raskem väljakutse on kõrgsurve veetoru, mis katab Mustamäed, Õismäge ning osa Kristiinest. "Tuleb rajada ajutine toru ning kui sellest vesi tagatud, saab vana toru ära tõsta. See siis jookseb seal pool päeva veel veest tühjaks."

Uus sõidurada annaks Rüütelmaa sõnul juurde 30% rohkem läbilaskvust. Praegu ootab selle ehituse ettevõtmine veel viimaseid täpsustusi. "Kui kõrgsurveveetorusid tehasest õigeks ajaks ei tule, siis ei saa me ka ehitama hakata. Oleme pikalt rääkinud, et seda kolmandat rada on sinna vaja. Nüüd on ka selge, et mis seal maa all on, milline on tööde maht ja kui vanad on kommunikatsioonid."

Autostumine paneb muretsema

"Viimastel aastatel tulnud liiklusesse praktiliselt igal aastal 5% autosid juurde. Tänavad laiemaks läinud ei ole. Kolme aastaga 15 protsenti autosid juurde, me kõik tunneme seda liikluses. Inimesele ei saa öelda, et ära osta sõidukit - tal on valikuvabadus. Täna sõidukit ostes inimene peab mõtlema, et taristus oleks ta sõidukile ka ruumi." Rüütelmaa pakub, et üha enam inimesi on valiku ees, kas osta auto ning kannatada ummikuid või anda ruumi juurde, võttes liiklejana samm ühistranspordi suunas.

Teise lahendusena, pigem juba kaugemasse tulevikku ulatuva visioonina, pakub ta erainvestorite kaasamist kahetasandilise sõidutee rajamiseks. "Teine korrus tuleks originaalse tee kohale. Kes tahab jõuda Tartu maantee pealt kiiremini Rannamõisa teele, valib teise tasandi," kirjeldab Rüütelmaa võimalikku tasulist kiirteed läbi Tallinna. "Kui tee laiusesse minna ei saa, peab minema kõrgustesse."

Loe veel

Kahekorruselist teed ta ulmeks ei pea. "Kas Tallinn-Helsingi tunnel tuleb? Küsimus on, et kes investeerib - erainvestor teeb ära ja teenib piletiga tagasi oma kulutused. Usun, et Tammsaare-Järvevana teist korrust hakatakse kasutama küll."

Kolmas lahendus, et tee-ehitaja elu kergemaks teha, oleks Rüütelmaa sõnul naastrehvide keelamine: "Naastudega freesib autojuht 400 meetrit teed kilomeetri peale üles ning on pärast rahulolematu, et miks talvel roopad on tekkinud. Vahel on kahju ka rahast, mis naastrehvide päraast läheb tühjusesse. Tänaste heade lamellrehvide kõrval pole neil mõtet."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare