Kindlustusselts: pettuskatsed ulatuvad paarist eurost kümnete tuhandeteni

 (7)
Alarmsõidukid
Pilt on illustratiivneFoto: Eero Vabamägi

Kindlustuspettus on ülemaailmne probleem. On riike, kus pardakaamerad on sama vajalikud kui gaasipedaal, sest püüded enda vana romu uueks teha, on ületanud igasuguse terve mõistuse. Uurisime PZU kindlustuselt olukorra kohta Eestis.

Kindlustusfirma sõidukikahjude grupijuhi Jaanus Tanne sõnul ei saa kindlustuspettuste puhul kahjuks rääkida langevast trendist.

Eelmise aasta kaheksa esimese kuuga oli PZU kindlustusselts kõikide kindlustusliikide pettuseid tuvastanud ligi 250 000 euro eest, tänavu samal ajal juba 300 000 euro ulatuses.

Võrdluseks: käesoleval aastal on PZU hüvitanud oma klientidele ligi 16 miljoni euro eest kahjusid, mille alla käib 12 miljoni euro eest liiklus- ja kaskokindlustuse juhtumeid.

Sel aastal on ettevõte tuvastanud 73 petuskeemi, millest liiklus- ja kaskokindlustuse arvele läheb ligi 50.

Kindlustusfirma sõidukikahjude grupi juhi sõnul on kõige sagedasemad pettused, kus poliis sõlmitakse alles pärast kahjujuhtumi toimumist või kus inimesed püüavad mitut kahju serveerida ühena.

„Näiteks võib tuua olukorra, kus sõiduk on saanud mitmeid erinevaid vigastusi ning klient tuleb meile väljamõeldud looga, et see kõik juhtus ühekorraga. Kahjukäsitluse käigus selgub aga midagi muud. Tegemist on tehnilises mõttes siiski pettusega, sest klient üritab teadlikult petta kehtivaid tingimusi,“ selgitas ta.

Sel aastal on seltsi väikseim tuvastatud kindlustuspettus summas 66 eurot, kus sõlmiti korraga mitu reisikindlustust ja küsiti kahest kindlustusseltsist sama hüvitist. Suurimad pettused ulatuvad kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

Väikseim teadaolev kindlustuspettus PZU puhul on olnud mõneeurone ja see pärineb eelmisest aastast.

PZU poliisiga sõiduk põhjustas ühele Toyotale kahju, mis kaskokindlustuse raames ka hüvitati. Kui paari kuu pärast sõideti samale Toyotale taas sisse, selgus, et autoomanik soovis hüvitist kärukonksu katte eest, mis oli täpselt samasugusena fikseeritud juba eelmise juhtumi kahjude hulgas. Autojuht kulutas palju aega ja nägi väga palju vaeva, et saada täiendavat hüvitist katte eest, mis maksis 2,5 eurot.

Tanne kinnitusel ei eelda kindlustusselts kunagi, et klient läheb pettuse peale välja, kuid enne hüvitise väljamaksmist uuritakse iga juhtumi asjaolusid. „Paraku on selgunud, et esineb ka teadlikult ebaausaid võtteid. Levinud on arvamus, et halvim, mis võib kindlustust pettes juhtuda, on see, kui kindlustus ei maksa soovitud hüvitist. Paljud ei mõtle selle peale, et petmine on kriminaalkorras karistatav kuni viieaastase vangistusega,“ lisas ta.

Kindlustusseltsid annavad kõikvõimalikud kindlustuspettused edasi politseisse. Karistusseadustiku järgi võib kelmuse eest saada reaalse karistuse, kas rahatrahvi või vangistuse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare