VIDEO | Tallinna vangla naisvang räägib oma loo ja käib välja idee, kuidas vangid saaks ühiskonnale kasu tuua

Maailmas ei juhtu just sageli, et vangile antakse sõna. Ka Eestis ei juhtu seda pea kunagi, kuid selles videos räägib üks Tallinna vangla naiskinnipeetav otse vanglast oma loo. Miks sai temast kurjategija? Mis toimub vanglas? Kuidas teha nii, et vabanenud vang ei sooritaks enam ühtegi kuritegu? Ühtlasi tuleb naisvang välja ideega, kuidas kinnipeetavad saaksid hüvitada ühiskonnale natukenegi seda paha, mida nad on teinud.

Anstassia Šatskajal, kes praegu kannab karistust Tallinna vanglas, oli täiesti normaalne lapsepõlv. Tema isa oli politseinik, kes uuris raskeid kuritegusid. Anastassial oli koolis head hindaded ja korralik kodune kasvatus, mis andsid kindlustunde kasvada õnnelikuna ja elus midagi saavutada. Kuid siis läks midagi valesti.

Aga nüüd on Anastassia vanglas lõpetanud kiituskirjaga Tallinna täiskasvanute gümnaasiumi ja alustanud õpinguid ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Pingutama paneb teda tahe saavutada, mitte kaotada, näiteks hakata vanglast vabanejatele tugiisikuks.

Šatsjaka käib välja idee, et võiks luua veebilehe, kus Eesti vangid võiks müüa oma kunsti ja loomingut. Tulu sellest aga läheks heategevusse. Justiitsministeeriumist kinnitati, et nüüd vanglatööstus juba tegeleb sellise veebilehe loomisega.

Eesti vanglad liiguvad aeglaselt sinnapoole, et vange koheldaks inimestena, keda on vaja ühiskonda tagasi tuua, mitte ühiskonnast lõplikult ja igaveseks eemaldada. Varem või hiljem on ju vang taas vaba - paljud uuringud ja lääneriikide praktika on näidanud, et õigele teele püsima jäämises mängib suurt rolli ka see, kuidas kinnipeetavatesse suhtutakse ja mida neile sisendatakse. Vanu stampe on siiski keeruline muuta, sest ühiskond tahab, et vangile antaks alati mõista, et ta on jätis.

USAst alguse saanud inspiratsioonikonverentsi TEDx-i raames korraldas justiitsministeerium hiljuti väga ebatavalise konverentsi vanglas.

„Suunasime ürituse vangidele, et tuua neile inspiratsiooni ja muutust,” selgitas TEDx Tallinna vangla peakorraldaja Mari-Liis Sööt. „Tahame anda ühiskonnale märku, et ka kinnipeetav on inimene ja meie suhtumisest sõltub palju see, kuidas kinnipeetav tulevikus vabaduses hakkama saab.”

Eestis armastatakse põlglikult naerda Norra vanglasüsteemi üle, kus vangide kambrid on mõnusamad kui keskmise eestlase kodu ja kus kinnipeetavatesse suhtutakse hoopis teistmoodi kui Eestis. Küll aga jumaldatakse Eestis USA vanglasüsteemi, kus väikseimagi teo eest ootab ees väga pikk vangistus.

Mida aga näitab Norra ja USA statistika? Norra vangide retsidiivsusmäär on ametlikult maailma madalaim – vaid 20 protsenti kinnipeetavatest mõistetakse kahe aasta jooksul pärast vabanemist süüdi uues kuriteos. USAs on see näitaja ... 70 protsenti.

Seetõttu on oluline, et vangidesse suhtutaks vanglas kui inimestesse, et neile antaks tuge hariduse ja elukutse omandamisel, et neile antaks eneseusku – sel juhul on oluliselt suurem võimalus, et vabanemise järel saavad neist ühiskonnale kasulikud inimesed.