„Tänaseks on ära tehtud tõhus eeltöö selleks, et kaitsta lapsi inimeste eest, kes neid internetis kimbutavad," ütles Michal. "Lastega seotud kuritegevus on riigi poolt erilise tähelepanu objektiks, olenemata viisist, kohast või põhjusest.“

Ministri sõnul näitavad uuringud trendi, et vägivald või vägivallaga kokkupuude kipub ennast taastootma, nii et mida selgem on ühiskonna hoiak selle probleemi suhtes, seda turvalisem on tulevikus nii lastel kui meil kõigil.

Michali sõnul on näiteks õpetajatele koostatud abimaterjale, kuidas põhikooli õpilastele internetiturvalisuse põhireegleid tutvustada.

Targalt internetis

Selle aasta algusest töötab ka vihjeveeb, kuhu saab teatada kõikidest ebaseaduslikest, näiteks lapsi sobimatus olukorras kujutavatest materjalidest, aga samuti lastele sobimatutest materjalidest, mida internetiavarustest leida võib. Esimeste kuudega on sinna laekunud juba 80 sellist teadet.

Samuti annab alates sellest aastast nõu internetiturvalisuse küsimustes ka lasteabitelefon 116111 ning seda lisaks telefonile ka otse online teel.

Mõlemad tegevused on osa kampaaniast Targalt Internetis, mille eestvedajaks on Lastekaitse Liit ja mille elluviimist toetab Euroopa Komisjoni programm Safer Internet.

Alaealiste poolt sooritatud kuritegudest rääkides tõi minister praktilise saavutusena välja alaealiste kriminaalasjade kohtueelse menetlusaja lühenemise kahe aastaga 172lt päevalt 81 päevani.

„Alaealistega seotud menetluste lühenemine on õiguskaitseorganite ühise töö vili ja kindlasti kavatseme seda joont koos siseministeeriumiga hoida,“ sõnas Michal

Koolikiusamisse tuleb sekkuda

Samas möönis minister, et lisaks edasiminekutele on ka valukohti, mis endiselt palju tööd vajavad.

„Meie koostöö haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga on hea ja tänu sellele partnerlusele oleme edasi liikunud," hindas ta ja lisas, et on ka kohti, kus saaks paremini tegutseda.

Ta tõi näitkes võitluse koolikiusamisega, mis on üks selline valdkond, kus tuleks jõuda ka reaalsete koolikiusamise sekkumiste rakendamiseni.

"Esimene asi on kindlasti leviv hoiak, et vägivald ei ole normaalne, ükskõik millises vormis või põhjusel see esineb,“ sõnas Michal.