Tegemist on esimese astme kuritegudega, mille süüdimõistva kohtuotsuse tagajärjel on vanglakaristus kuni 10 aastat. Rühmitus aitas ebaseaduslikul teel saada elamislubasid, ID-kaarte, passe; tegeles korduva altkäemaksu andmise, vahendamise ja võtmisega; samuti võltsiti dokumente.

Seitse kuud tagasi alustatud menetlus sai avalikuks täna ning võimalike kahtlusaluste kui ka tunnistajate hulk ei ole lõplik, kinnitas juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus. Kuna tegemist oli ka riigi sisejulgeolekut puudutava korruptsioonikahtlustusega, kasutati uurimisel jälitustoiminguid. Ainsana on Harju maakohtu loal vahi alla võetud kuritegeliku rühmituse juht, 65-aastane naine, kelle ainus ja eeldatavalt kopsakas sissetulek tuli just jõugu tegemistest. Teda kahtlustatakse muuhulgas kuritegeliku ühenduse loomises, selle juhtimises ja sinna liikmete värbamises. Tegemist on Eesti Vabariigi kodanikuga, kellel oli lisaks veel kaks identiteeti, teisisõnu tegutses ta Eestis mitme isikuna, kasutades sisuliselt sama teenust, mida tema juhitud organisatsioon pakkus.

Riigiprokuratuuri andmetel ei olnud neli kahtlustuse saanud PPA töötajat tegevuse organiseerijate seas, kuid väljastasid altkäemaksu eest infot esitatud taotluste kohta, tegid päringuid andmebaasidesse, võtsid valeandmetega taotlusi vastu ja väljastasid nende alusel dokumente. Tänasel pressikonverentsil täpsustati, et kaks PPA töötajat olid teenindussaalis dokumentide vastuvõtulauas tööl, üks Tallinnas Sõle ja teine Pinna tänava teeninduspunktis. Üks rühmitusse kuulunud töötaja oli PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna ning teine Põhja prefektuuri kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnik. Kõik neli olid keskealised naised, kellel oli tööstaaži asutuses üle kümne aasta. Kuritegeliku organisatsiooni heaks tööülesannete täitmise eest said nad vastutasuks märkimisväärseid summasid ja muid hüvesid ning kingitusi.

Ülejäänud jõugu liikmed olid tsiviilisikud, kes näiteks võtsid lahkelt "oma katuse alla" ebaseaduslikul teel Eesti Vabariigi kodakondsust soovivad inimesed, lubades neile ametlikuks elukohaks oma koduse aadressi. Samuti oli nende seas inimesi, kes andsid suuniseid keele- ja põhiseaduseksami edukaks sooritamiseks. Naistejõugu võtmetegelasteks olid ka ilusalongitööteenuse pakkujad, kes hoolitsesid selle eest, et eksaminant näeks võimalikult sarnane välja inimesele, kellele elamisluba taotleda tahetakse. Kõik praegused kuriteos kahtlustatavad on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikud ning olid omavahel heades sõprussuhetes.

Seni eeluurimisel kogutud andmete järgi said tellijad kahtlustatavate kaudu erinevaid riiklikke dokumente, sealhulgas haridust tõendavaid dokumente, keeleeksami tulemusi, elamislube, kodakondsuse saamise aluseks olevaid dokumente, arstitõendeid. Selleks kasutati muuhulgas võltsimist, valeandmete esitamist ning valeidentiteediga esinenud kaasosalisi. Et võimalikult palju jälgi segada, kasutasid osalised erinevaid hüüdnimesid, kasutasid nii kohtumisteks kui kokkulepete sõlmimiseks väljavalitud eraldatud kohtasid ning vahendajaid.

Uurimise käigus on seni täheldatud märkimisväärseid sidemeid kuritegeliku organisatsiooni ja Vene Föderatsioonist pärit isikute vahel, mistõttu on tegemist riskikohaga Eesti sisejulgeolekus.

Evestuse sõnul ilmestavad seni kogutud tõendid, et kahtlustatavad olid oma tegevust väga ulatuslikult konspireerinud, kasutades kõikvõimalikke võtteid, et varjata ebaseaduslikku tegevust ning enda jälgi. "Igal kahtlustataval oli selles ahelas oma kindel roll ning tähtsus," sõnas Evestus.

Kohtueelset menetlust läbi viiva PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra ütles, et kuritegeliku skeemi avastamiseni jõuti sisekontrollibüroo poolt teabe kogumise ja analüüsi tulemusena. "Kriminaalmenetlus on kestnud ligi kuus kuud, mille käigus on uurijad tõendeid kogunud peamiselt jälitustegevusega. Eilsed kinnipidamised, läbiotsimised ja ülekuulamised olid esimesed avalikud menetlustoimingud ning tõendite kogumine jätkub," ütles Vahtra.

Kriminaalmenetluse käigus on seni tuvastatud kümneid kuriteoepisoode, millega on jõuk tegelenud mitmeid aastaid. Kui palju elamislubasid ebaseaduslikult välja anti ning kui suurtest altkäemaksusummadest jutt käib, ei saa veel praegu lõplikult öelda. Hetkel võib rääkida mitmetest tuhandetest eurodest. Samuti on teada, et altkäemaks ei liikunud tavapärase skeemi järgi (andja-vahendaja-võtja), vaid kasutati n-ö jõugu vahekassat.

Kriminaalmenetlust viib läbi PPA sisekontrollibüroo ning juhib riigiprokuratuur.

Vaata täispikka videot pressikonverentsist SIIT: