“Esmaspäeva õhtul laekus vihje, et järvel võib toimuda röövpüük. Nii otsustasimegi kaldale varitsema jääda,” kirjeldas regiooni loodusvaht Vaido Kütt öist vahejuhtumit Eesti Päevalehele.

“Tabasime nad otse teolt — pimeduses oli nende toimetusi kaldalt hästi näha, sest nad kasutasid püügi käigus veealust valgustit.”

Pärast kella kaheni öösel kestnud varitsust pidasid looduskaitsjad lõpuks kalasaagiga veest välja tulnud püügimehed kinni.

Kaldal selgus, et öist kalapüüki harrastanud mehed olid patustanud kõikvõimalike seaduspunktide vastu. “Kalapüügieeskirja kohaselt on valgustusega allveepüük keelatud. Mehed kasutasid ka viieharulist harpuuni — lubatud on kuni kolm haru,” loetles Kütt.

Samuti olid mehed peale arvukate haugide ja ühe angerja keelu ajal kinni püüdnud neli latikat. “Latikal on praegu kudeaeg ja neid võib praegu vaid õngega püüda,” tähendas Kütt. “Eks nad ilmselt tulidki tegelikult angerja järele, sest Saadjärv on oma selge vee tõttu selleks hea koht.”

Kõige tipuks tuli veel välja, et meestel polnud kohale kutsutud keskkonnainspektoritele ette näidata allveepüügiks vajalikku kalastuskaarti.

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et inspektsioon on juhtumi suhtes alustanud väärteomenetlust. “Karistuse määr pole praegu veel teada, see selgub menetluse käigus,” rääkis Tuul. “Maksimaalne trahvimäär küündib 18 000 kroonini.”

Tuul lisas, et lisaks rahalisele karistusele tuleb kalastajatel hüvitada ebaseaduslikult välja püütud kaladega loodusele tekitatud kahju. “Arvestuste kohaselt tekitas kumbki loodusele kahju umbes 1000 krooni,” märkis Tuul.

Tegemist ei ole esimese korraga, kui vee all kala püüdjad on seadusega pahuksisse läinud.