Vanaprouale jäi kinnistu alles: nime vahetanud saripettur Liis Haaveliga seotud uus juhtum sai kohtus lahendi
Kuigi juhtum ise on tegelikult pärit 2000-ndate keskelt, siis avalikkuse ette jõudis see mullu sügisel, kui kohtuplaani ilmusid märked esimestest istungitest.
Esimene istung toimuski mullu oktoobris, kuid toona selgus detaile äärmiselt vähe. Nüüd, kui esimese astme kohtuotsus on ära olnud, on pilt selgem.
Haaveli seniteadmata ohver?
Nimelt oli advokaat Natalia Lausmaa sõnul tema esindatav vanaproua tegelikult üks Liis Haaveli kunagistest ohvritest.
"Kuna aga proua oli teinud omal ajal politseile avalduse, kuid olid selle tagasi võtnud Liis Haaveli mõjul ja seepärast ta kriminaalasjast kannatanuna läbi ei käinud," rääkis Lausmaa Delfile.
Asi nimelt sellest, et tegemist on isikuga, kelle otsustusvõime oli puudulik ning see fakt sai ka kohtus kinnitust.
Eakas proua arvas 2000ndate keskel, et ta saab Liis Haavelilt abi Smuuli teel asuva elamu juurde maa erastamiseks. Tegelikult andis proua pahaaimamatult aga allkirja paberile, millega läks kinnistu üle Haaveli elukaaslasele Vello Loitile, kes selle siis ruttu omakorda kinkis edasi oma emale Maimu-Milvi Loitile.
Eakale prouale oli aga nendes lepingutes jäetud õigus kinnistut tasuta kasutada ja adokaat Lausmaa arvates võis olla just see põhjus, miks naine omal ajal loobus nõudest kriminaalasjas - sest tema elas edasi oma majas ja keegi teda välja tõstma ei kippunud.
"Alles hiljem, kui Liis Haavel oli juba ammu süüdi mõistetud, palus ta abi oma tuttavatelt, et välja selgitada, miks läheb nii kaua aega maa erastamisega ja siis selgus talle ja sellele abistajale, et ta ei saagi maad erastada, kuna maja Smuuli teel on juba ammu kingitud Maimu-Milvi Loitile," rääkis Lausmaa.
Kuna aga maa erastamist ei jõutud ära teha, peatas kohus erastamistoimingud ja seetõttu on Smuuli tee elamu siiani vallasasi. Tänu sellele saigi nüüd kohtus nõuda elamu kinkelepingute tühiseks tunnistamist. Kui need on tühised, siis on elamu omanikuks uuesti eakas proua, kes saab nüüd elamu juurde kuuluva maa kinnistada juba enda nimele.
Tundmatuseni välimust muutnud Haavel hakkas kaaslast esindama
Oktoobris toimunud esimesel istungil nõustus kohus menetluse käigus ära kuulama kaht tehinguga seotud notarit ning viima läbi ühe kohtuekpertiisi. Samuti loobuti toonasel istungil tsiviilnõudest Liis Haaveli vastu, kuid Haavel astus siis üllatava sammu ja asus kohtus esindama enda elukaaslast Loit Schneiderit.
Kuna ekspertiisi tulemus viibis, siis mindi istungitega edasi alles tänavu kevadel.
26. aprilli otsustaski Harju maakohus, et eaka proua ja kostja Loit Schneideri (endine Vello Loit) vahel 4. juunil 2003 sõlmitud kinkeleping on tühine ning et kostja Loit Schneideri (endine Vello Loit) ja kostja Maimu-Milvi Loiti vahel 27. juunil 2006 sõlmitud kinkeleping on samuti tühine.
Kohus selgitas, et tühistel tehingutel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ja seega ei ole tarvidust ega põhjust hinnata pettuse või heade kommete vastasuse esinemist tehingute sõlmimisel, kuivõrd ei ole kehtivat tehingut, mida tühistada, teatas kohtu pressiesindaja Kristina Ots Delfile.
Otsust on võimalik edasi kaevata, kuid hageja advokaadi Natalia Lausmaa sõnul tema seda kindlasti teha ei kavatse.
Artikli ilmumise ajaks ei õnnestunud saada Haaveli ning Schneideri esindaja kommentaari.
Äramärkimist väärib ka fakt, et Liis Haavel on ilmselgelt enda nime muutnud. Avalikes kohtudokumentides (kaasaarvatud kohtu viimases otsuses) on märgitud Haaveli nimi nüüd selliselt: Elois-Catherine Haavel. Ka Haaveli elukaaslane Vello Loit ning tema ema Maimu-Milvi Loit on aastate jooksul nime vahetanud ja tegutsevad nüüd vastavalt Loit Schneideri ning Maimu-Milvi Schneiderina.
Haavel oli oktoobris toimunud kohtuistungil oma välimust nii kardinaalselt muutnud, et ajakirjanikel oli raskusi tema äratundmisega.
Tuntud kelm
Harju maakohus vabastas 2014. aasta märtsis Haaveli ennetähtaegselt üheksa kuud enne karistusaja lõppu. Haavel kandis talle 2010. aastal määratud nelja aasta ja kahe kuu pikkust karistust.
Kohus võttis Haavelit enne tähtaega vanglast vabastades arvesse tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et tema peres kasvab kolm alaealist last, ka usub kohus, et Haavel on teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus olla seadusekuulekas.
Samas aasta enne seda leidis maakohus Haavelit enne tähtaega vabastamata jättes, et kuigi naine töötab vanglas õmblejana ning on läbinud sotsiaalabiprogramme, siis on teda samas korduvalt vanglas distsiplinaarkorras karistatud.
Süüdistuse järgi pettis Haavel aastatel 2002-2005 välja neli kinnistut, kuus sülearvutit ja ühe mobiiltelefoni ning koos Raivo Palmrega (62) ühelt eakalt mehelt 400 000 krooni.
Haavel on kohtus kinnitanud, et ta ei ole kuritegusid sooritanud, vaid aitas heast tahtest vanainimestel eluga toime tulla - sõidutas neid arsti juurde, käis nende kodudes koristamas ja tõi neile süüa.
2006. aastal mõistis kohus Haaveli samuti süüdi kelmuses, dokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning karistas teda toona rahatrahviga.
