Väikelast rängalt vigastanud mehe ja hooletusse jätnud naise suhtes tehtud otsus jõustus
Pärga süüdistati aga poja ja tütre löömises ning imiku mitmeks kuuks järjepidevalt toitmata, hooldamata, järelevalveta ning emotsionaalses mõttes hooletusse jätmises, samuti eluohtlikusse seisundisse sattunud lapsele kiirabi kutsumata jätmises.
Süüdistuse kohaselt lõi Kristjan Libbo 6.septembril 2015.a. oma kodus toona napilt alla nelja kuu vanust tütart kaks korda rusikaga näkku ja kolm korda rindkere-parema käe piirkonda. Alles poolteist kuud hiljem toimetati raskes seisundis väikelaps haiglasse, kus tal tuvastati erinevad rasked tervisekahjustused. Samuti süüdistati Libbot poja korduvas löömises.
Pärga süüdistati selles, et ta lõi korduvalt oma 4-aastast poega ning ühel korral ka tütart. Samuti jättis ta tütre eluohtlikku olukorda.
Maakohus leidis, et Libbo süü tütrele raskete tervisekahjustuste tekitamises on täies ulatuses tõendatud. Tõendamist leidis ka see, et Libbo oli löönud oma poega, tõendamist ei leidnud aga, et ta oleks seda teinud korduvalt. Kohus karistas Libbot 9-aastase vangistusega. Ka Pärja mõistis kohus õigeks oma poja korduvas löömises, muus osas aga süüdi.
Maakohus karistas Pärga kahe aasta pikkuse vangistusega, millest neli kuud tuli kanda reaalselt, ülejäänud osas kohaldati kolme-aastast katseaega.
Maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonides vaidlesid Libbo ja tema kaitsja vastu väitele, et rasked tervisekahjustused tekkisid just Libbo löökide tõttu. Need võisid tekkida ka selle tulemusel, et mõned nädalad varem kukkus Pärjal laps pesemise ajal käest dušikabiini põrandale.
Pärja kaitsja leidis, et Pärja puhul ei ole põhjendatud kohustus vangistus osaliselt ära kanda.
Ringkonnakohus leidis, et osa tütre vigastustest võis tõesti olla saadud dušikabiini põrandale kukkumisel, osa raskeid vigastusi sai ta aga just löömise tulemusel.
Kuna osaliselt mõistis kohus Libbo õigeks, vähendas kohus Libbo vangistust 8 aastani. Karistuse kergendamist suuremas ulatuses ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks, pidades teo iseloomu selliseks, millest tulenevalt on Kristjan Libbo süü suur. Ringkonnakohtu hinnangul näitas teo jubedust ilmekalt see, et Kristjan Libbo enda kirjelduse kohaselt oli laps nii habras, et ta ei julgenud teda sülle võtta. Teo raskust iseloomustasid kaks karistust raskendavat asjaolu: tegu on pandud toime lapseealise ja pereliikme suhtes.
Marit Pärjale mõistetud karistuse jättis ringkonnakohus muutmata. Kohus leidis, et Marit Pärja tegu on nii raske, et selle puhul on põhjendatud vangistuse vähemalt osaline täitmisele pööramine.
Ringkonnakohus selgitas: „Marit Pärg jättis lapse toitmata, hooldamata, järelevalveta ega pöördunud arstiabi vajava lapsega arsti poole. Ta jättis imiku tundideks üksi koju, ei andnud talle piisavalt süüa, keelas ka teistel pereliikmetel beebi toitmise, lausa peitis beebitoitu teiste pereliikmete eest, kelle hoolde laps oli jäetud. Marit Pärg ei pöördunud lapsega arsti juurde ega kutsunud kiirabi siis, kui laps oli kukkunud dušikabiini põrandale, ega ka siis, kui Kristjan Libbo lapse suhtes vägivalda kasutas."
