Lapse sandistamises süüdistatud mees valetas, et kutsus Emilyle arsti: „Ma ei viitsinud seda vingumist kuulata!“
Esimese tunnistajana asus pinki Egert Musta ema, kelle sõnul kohtus ta lapse ja tema emaga esimest korda eelmise aasta juulis. Tema hinnangul tegeles lapsega ainult Must, lapse ema Keiti Voogre lapse vastu huvi ei tundnud.
Tema sõnul märkas ta lapsel verevalumeid juba toona. „Nägin, et põse peal oli sinine laik,“ sõnas Musta ema. Tema sõnul olevat laps saanud selle kukkumise tagajärjel.
Teisena tunnistaja ütlusi andnud Musta sõbra sõnul ei näinud ta kunagi, et mees oleks last löönud või lükanud. Ta oskas meenutada vaid juhust, kus ta nägi, et lapse põsel oli sinikas. Must olevat talle põhjendanud seda voodist kukkumisega.
Kolmanda tunnistajana astus kohtupinki lapse isapoolne vanaema, kelle sõnul nägi ta last viimati eelmise aasta augustis. Siis olid Emilyl olnud mitmed sinikad kätel, jalgadel ja mujal kehal.
„Ma küsisin Keitilt, et kust ta need sinikad sai ja ta vastas, et ah Emily kukkus,“ sõnas ta. Mälu järgi oli ta lapsel sinikaid näinud ka enne 2014. aasta augustit, ent seda selgitas ta sellega, et Emily olevat väga elav laps.
Ja viimaks tuli tunnistajapinki ka Must, kelle kirjelduste järgi vaheldusid lapse ema Keiti Voogre meeleolud väga tihti. „Üks hetk oli rõõmus ja järgmine hetk oli tulivihane, pritsis suust välja, mida sülg suhu tõi,“ sõnas Must.
Enda sõnul ei näinud ta kordagi, et Voogre oleks last löönud. „Olen näinud teda lapse peale karjumas ja kiirel sammul nurka viimas nii, et laps jooksis järgi,“ ütles Must.
Saatuslikul 16. septembril läks Voogre tema sõnul tööle ning lapsega tegeles tema. „Läksime koju tagasi. Laps mängis tunnikese ja siis tegi lõunauinaku. Pärast seda läks ta vanni, kus ta oli umbes pool tundi,“ kirjeldas Must.
Pärast seda läks Must enda kirjelduste järgi vanni tühjaks valama, aga kuna laps seda ei soovinud, siis ta astus ühe jalaga vanni. „Emily hakkas sinna tagasi astuma ja ma refleksist lükkasin teda. Lükkasin nii, et ta kukkus kuklaga vastu seina, pärast mida vajus ta ise istukile,“ selgitas Must.
Enda sõnul lasi ta lapse pärast seda õue mängima. Mõne aja pärast nägi ta, et Emily istub õues terassile toetudes. „Läksin tema juurde ja võtsin ta sülle. Jõudsin ühe sammu astuda maja poole kui ta oksendas. Viisin ta vannituppa ja pesin puhtaks ning panin voodisse magama,“ ütles Must.
Seejärel läks ta oma tuppa telekat vaatama ning mõni hetk hiljem kuulis, et laps nuttis taas. Lapseni jõudes nägi ta, et laps oli taas oksendanud. Ta tegi lapse voodi puhtaks ning andis talle kummeliteed ja pani Emily uuesti magama. Õhtupoole tuli koju Keiti, kes tema sõnul last ei külastanud. „Mina tal seda teha ei keelanud, ei ole kunagi seda teinud,“ sõnas Must.
Mõni päev varem oli Must lapse emale valetanud, et ta kutsus lapsele külla arsti, kes Emily üle vaatas. Prokuröri küsimusele, et miks ta Voogrele valetas, vastas Must nõnda: „Ma ei viitsinud seda vingumist kuulata!“
Must tunnistas, et ta ei rääkinud juhtunust Voogrele, sest ta ilmselt kartis. Saatuslikul hommikul, kui laps enam ei liigutanud, käis tal enda sõnul mõte peast läbi küll, et see võib olla seotud juhtumiga vannitoas, ent arstidele ja Voogrele ei tõtanud ta seda rääkima ka siis.
Samuti tunnistas Must, et oli varasemalt löönud ka oma eelmist elukaaslast, kellele oli ta käega näkku löönud. "Ma pole neid ähvardanud, et ma neile midagi teen. Olen ähvardanud, et panen endale käe külge," sõnas Must.
Kohtuistungi lõpus taotles Egert Must, et temalt võetaks maha piirangud oma perekonnaga suhtlemisel. Kohus arutas seda prokuröriga ning leidis, et mõistlik on see taotlus rahuldada.
Musta süüdistatakse lapsele raske tervisekahjustuse tekitamises, mille tagajärjel põhjustati oht tema elule. Süüdi mõistmisel määratakse selle teo eest 4- kuni 12-aastane vangistus. Samuti on süüdistus esitatud piinamise paragrahvi alusel, mis loetakse täidetuks siis, kui isikule on kehalise väärkohtlemisega tekitatud järjepidevat või suurt valu. Süüdi mõistmisel määratakse selle teo eest rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Mees tunnistas ennast kohtus osaliselt süüdi. Ta tunnistas, et oli ettevaatamatuse tõttu põhjustanud lapsele raske tervisekahjustuse, ent piinamise paragrahvis ta ennast süüdi ei tunnistanud.
