Vähipüük tõi kaasa kriminaalmenetluse

 (15)
Vähipüük tõi kaasa kriminaalmenetluse
Foto: Sven Arbet

Keskkonnainspektsioon alustas kriminaalmenetluse meeste suhtes, kes püüdsid Tartumaal keeluajal üle 200 vähi.

Keskkonnainspektorid tabasid 25. juulil Tartumaal kolm meest, kes olid 61 vähimõrraga järvest kinni püüdnud 225 vähki. Keeluaegse püügiga oli tekitatud keskkonnale oluline kahju - arvestuslikult 11 250 eurot. Täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustas inspektsioon kriminaalmenetluse.

Püüki keeluajal loetakse püüginõuete tõsiseks rikkumiseks, mille puhul korrutatakse tavapärane kahjutasu määr - 10 eurot ühe isendi eest - viiega. Keskkonnale vähipüügiga olulise kahju tekitamise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Samuti kuulub hüvitamisele keskkonnale tekitatud kahju.

Keskkonnainspektorid on sel aastal tuvastanud juba kümme ebaseadusliku vähipüügi juhtu, püügilt on kõrvaldatud 115 vähipüügivahendit. Sel nädalal alustati ka Saaremaal õiguserikkumise menetlus isikute suhtes, kelle autost leiti vähipüügimõrrad koos vähkidega.

Vähipüük on lubatud alates 1. augustist vaid loa alusel. Vähipüügilube väljastab keskkonnaamet.

Kõik vähimõrrad peavad olema tähistatud vähemalt 10 cm läbimõõduga ujuva poiga ning märgistatud kalastuskaardi omaniku isikukoodiga. Võõrvähiliigi (kitsasõralise vähi, signaalvähi vm) või haige vähi avastamise kahtluse korral tuleb sellest teada anda keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 ning säilitada vähki kuni ametiisikult edasiste juhiste saamiseni.

Jõevähk on ainus põline vähiliik kogu Baltikumis, mistõttu kuulub vähipüügi kontroll kalakaitsealase järelevalve prioriteetide hulka. Keskkonnainspektsioon jätkab aktiivset vähipüügi järelevalvet ka püügihooaja avanemisel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare