Agenti kahtlustatakse paragrahvide 216/1 ja 233 järgi arvutikuriteo ettevalmistamises ja Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata kuriteos.

Neist rängeim on just 233. paragrahv, mis tähendab välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud vägivallata kuritegevust, mille eest võidakse karistada kahe kuni 15-aastase vangistusega.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja teatas, et kahtlusaluse Eesti-vastase tegevuse sihtmärgid olid Eesti riigiasutused. Kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri sõnul suudeti suurem kahju ära hoida.

Paragrahv 216/1 tähendab aga arvutikuriteo ettevalmistamist, mis tähendab, et kahtlustatav võis luua või kohandada seadme või arvutiprogrammi, mille abil on võimalik hankida juurdepääs arvutisüsteemile.

Juurdepääsu hankimise, valmistamise, valdamise, levitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise, et panna ise või võimaldada kolmandal isikul panna toime arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikelmus või arvutisüsteemile ebaseadusliku juurdepääsu hankimine, karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

Möödunud nädalavahetusel pidasid kaitsepolitsei töötajad Narva piiripunktis kinni Venemaale suunduva mehe, kes kahtluse kohaselt tegutses Venemaa Julgeolekuteenistuse agendina. Esmaspäeval novembril võttis Harju maakohus Venemaa kodaniku prokuröri taotlusel vahi alla.

Juhtumi osas alustatud kriminaalmenetlust juhib Riigiprokuratuur ning uurib kaitsepolitsei