Riigikohtu otsuses on kirjeldatud, et 27. aprillil 2017 kella 15.30 ja 16 vahel võttis Remmelgas Harjumaal üheksa-aastaselt tüdrukult seadusliku aluseta vabaduse. Ta sõitis tüdruku kõrvale, lükkas ta vastu tema tahtmist sõidukisse, sõidutas metsa ja vägistas. Seejärel viis ta lapse esialgsesse kohta tagasi ning vabastas. Süüdistuses seisab, et hiljem tuvastati tüdrukul mitmed vigastused: marrastused ja verevalumid neitsinahal, marrastused anaalava piirkonnas, nahaalused verevalumid kaelal ja rangluu kohal.

Harju Maakohtu 21. novembri 2017. aasta otsusega tunnistati Remmelgas süüdi ja talle mõisteti liitkaristusena 13 aastat vangistust. Kannatanu kasuks mõisteti süüdistatavalt mittevaralise kahju hüvitiseks välja 10 000 eurot. Maakohus põhjendas muu hulgas: "Süüdistatava kahetsus ei ole puhtsüdamlik, sest ta ei muretse kannatanu pärast, vaid õigustab oma käitumist ja tunneb muret oma ema ning klientide pärast. Tema suhtumine toimepandud teosse on enesekeskne ja küüniline. Ta ei ilmunud ise süü ülestunnistamisele, vaid tunnistas kuriteo toimepanemist alles pärast kahtlustatavana kinnipidamist."

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes taotles maakohtu otsuse osalist tühistamist ja süüdistatavale kergema karistuse mõistmist. Ringkonnakohus leidiski, et liitkaristus peaks olema 10 aastat vangistust. Otsuses toodi välja, et Remmelgas kahetses tehtud. "Küll aga nähtub süüdistatava viimasest sõnast, et tal on kahju, et ta muu hulgas kannatanule ja tema perele haiget tegi. Samuti on ta kohtueelsel uurimisel andnud üksikasjalikke ütluseid toimepandu kohta ja väljendanud kahetsust."

Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni süüdistatava kaitsja, kes palus tühistada ka ringkonnakohtu otsuse ja mõista süüdistatavale veel kergem karistus. Ta argumenteeris: "Karistuse mõistmisel oleks tulnud arvestada ka asjaolu, et süüdistatava andmekandjatelt ei leitud alaealisi isikuid pornograafilises situatsioonis kujutavat materjali. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et süüdistatava arusaama kohaselt loobus ta vabatahtlikult astumast kannatanuga vägivaldsesse suguühendusse. Süüdistatav on depressiivne ja on vajanud juba lapseeast psühhiaatrilist abi."

Riigikohus leidis, et kassatsiooni väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Küll aga tõi riigikohtu kolleegium välja, et nii maakohus kui ringkonnakohus eksisid, kui mõistsid liitkaristuse kahe paragrahvi alusel. Viidatakse, et Remmelga tegevus on kvalifitseeritav ideaalkogumis - maakeeli öeldes, kui ühte tegu võib tõlgendada mitme erineva süüteona (praegusel juhul isiku röövimine ja vägistamine), mõistetakse karistus neist kõige raskema rikkumise põhjal. Selle alusel ongi riigikohtu otsuse kohaselt karistuseks üheksa aastat vangistust.