Tegevus on jätkunud mitme aasta jooksul ja koerte müügist saadud kuritegelik tulu on tolli hinnangul märkimisväärne, teatab Helsingin Sanomat.

„See on selgelt suurem kui ükski varasem juhtum,“ ütles Soome tolli majanduskuritegude uurimise osakonna juhataja Teemu Koskela.

Salakaubaveos kahtlustatavate arvu toll veel ei ütle, sest uurimine on alles pooleli. Soome on viidud nii segaverelisi kui ka tõukoeri. Nende omanikud on Koskela sõnul suurelt osalt teada.

„Me oleme üsna hästi välja uurinud, kellele koeri on müüdud. Aga kui keegi üldse kahtlustab, et koer on ebaseaduslikult Soome toodud, siis loomaarstide kaudu saab toll sellest teada,“ ütles Koskela.

Lemmikloomade salakaubavedu paistab olevat viimastel aastatel lisandunud. Helsingi piirkonnas avastati eelmisel aastal 32 juhtumit, veel 2010. aastal oli neid poole vähem.

Kõige tavalisem salaja veetav koer on Eestist toodud loom, mis müüakse Soome ostjale, ütles Helsingi linna järelevalveloomaarst Heidi Öjst.

Koerad on tihti segaverelised ja väikesed, sest nõudlus väikeste koerte järele on Soomes suur.

„Kõige tavalisem lugu on selline, et koer on leitud internetist ja ostja on tema salaja toomisest täielikult teadmatu,“ ütles Öjst.

Loom võib vahetada omanikku poe juures või parklas ja hiljem osutub müüjaga ühenduse saamine võimatuks.

Koera salakaubana Soome toomise kahtlus tekib sageli loomaarsti juures, kui looma vaktsineerimis- või muud dokumendid osutuvad puudulikeks.

Koertel tekitavad kahtlusi ka kirbud ja Soomes haruldased haigused.

Öjsti sõnul on koerte salakaubaveo kõige suuremad ohud siiski seotud inimestele külge hakkavate haiguste, näiteks marutaudi ja ehhinokokkoosiga.

Viimane marutaudijuhtum Soomes pärineb 2007. aastast, kui see avastati Indiast salaja toodud koerakutsikal.

Salakaubaveoga on sageli seotud ka loomakaitsealaseid probleeme. „Ei saa alati öelda, et kutsikad tulevad kutsikatehastest, aga on suur oht, et see nii on,“ ütles Öjst.