Prokurör Laura Vaik taotles Roman Mankole seitsmeaastast vangistust ja Ramil Khalilovile kaheksa-aastast vanglakaristust.

Vaik sõnas, et Khalilov ja Manko teadsid Sazanakovi Süüriasse minekut juba enne tema lahkumist, seda teadmist varjati aga teadlikult.

Manko ja Sazanakov vestlesid Facebooki kaudu, kuid Vaigu hinnangul oli tegu läbimõeldud sõnumitega ehk seal ei räägitud ausalt.

Nimelt on Manko ühes Facebooki vestluses ise Sazanakovile öeldnud „Siin lõhnab kõrvade järele,“ mis kuritegelikus ringkonnas tähendab pealtkuulamist. Samuti märgib Sazanakov Facebookis, et kui Manko tahab midagi täpsemalt küsida, siis tuleks seda teha venna kaudu. Selle alla peab ta ilmselt silmas just Khalilovit ja tema loodud salajast meilikontot.

Kuna süüdistatavad ja Sazanakov teadsid, et nende Facebooki vestlusi jälgitakse, siis leidis Vaik, et tõsiselt ei saa võtta ka 2013. aasta septembris Manko poolt Sazanakovile saadetud sõnumit, milles esimene küsis teiselt Egiptuse ilma kohta. See peaks otsekui tõestama, et Manko polnud teadlik sõbra viibimisest Süürias, kuid see küsimus võidi esitada ka lihtsalt jälgede segamiseks.

Manko kaitsja Olavi-Jüri Luik tõi kaitsekõnes välja, et pole ühtegi tõendit selle kohta, et Manko oleks teadnud Sazanakovi Süüriasse mienkust. Tema sõnul kinnitavad seda just Facebooki vestlused. Näidetena toodi kohtus ka mõned dialoogid.

Manko: Kas sess ja eksamid on varsti? Kuidas õppimine läheb? Kas õppematerjale ikka antakse?
Sazanakov: Peab ostma, aga raha pole. Midagi mõtlen välja.
M: Kuidas keel on?
S: Juba õpin, juba saan aru, aga rääkida on raske
M: Kas Egiptuses on kuum?
S: Sinu ja Ramiliga räägin. Igatsen teie järele.
M: Kas su perel on midagi vaja?
S: Ei, tänan. Kõik on korras.

Manko kaitsja sõnul on kõik süüdistused alusetud. Manko pole Khalilovile sularaha andnud. Ta pole üritanud Western Unioni kaudu Sazanakovile raha üle kanda, pole käinud Lätis raha küsimas ega pannud toime ühtegi süüdistuses esitatud kuritegu.

Kui Sazanakov tõesti Süürias võitles, siis pigem näiteks kurdide armees, või Süüria vabaarmees, ütles kaitsja. Olles terroristliku organisatsiooni liige, ei saaks Sazanakov teha nii ausat videopöördumist.

Lisaks juhtis kaitsja tähelepanu sellele, et pärast Eesti Päevalehe artikli ilmumist 2015. aasta alguses, kus käsitleti Sazanakovi liitumisest džihaadiga, rääkisid sellest omavahel Lolita Sazanakova ja Khalilovi naine. See vestlus on esitatud tõendina ja naised naeravad omavahel Päevalehe uudise üle, öeldes et seal kirjutatu ei vasta tõele.

Khalilovi kaitsja Kristi Rande ütles kaitsekõnes, et Sazanakovi kõiki suhtlusi on jälgitud alates 2013. aasta suvest, kuid sellest ajast kuni Khalilovi külaskäiguni Sazanakovi juurde (17. oktoobrini) ei ole mingit juttu Süüriast. Seega pole tõendeid, et Khalilov oleks enne Türki/Süüriasse minekut olnud teadlik Sazanakovi Süüriasse minekust või terroristlikku organisatsiooni kuuulumisest.
Seega ei saa ka tema abi Sazanakovi lennupiletite broneerimisel tõlgendada kui terrorikuriteo jaoks abivahendie kättesaadavaks tegemist, ütles Rande.


Kaitsja lisas, et Khalilov sõitis Türki, et saata Lolita ja lapsed oma perepeale järele. See on sõbralik ja ka moslemite kommetekohane käitumine. Kohapeal üle antud raha oli mõeldud naisele. Moslemite tõekspidamiste kohaselt on naise raha naise oma ja see ei kuulu jagamisele, ütles Rande.


Pärast Sazanakovi juurest naasmist pole Khalilov enam Sazanakovite jaoks raha kogunud ega edastanud, sõnas Rande. Samuti pole Khalilov oma kaitsja sõnul kunagi reageerinud positiivselt Sazanakovi poolt saadetud piltidele relvadest või kirjeldustele sõjategevusest. Nii pole Khalilov kuidagi isegi vaimselt toetanud terroristlikus organisatsioonis osalemist, ütles Rande.