Tartu avavangla avas vangidele uksed
Tartu avavangla detailplaneering algatati 2008. aasta sügisel ning ehitusleping sõlmiti märtsis 2014. Avavangla ehitas YIT Ehitus, arhitekt oli Ott Ojamaa ja projekteerija AS Amhold. Kokku kujunes avavangla maksumuseks umbes 2,6 miljonit eurot, suletud netopinda on vanglal ca 1442 ruutmeetrit.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles avavangla hoone avamisel, et mida arenenum on vanglasüsteem, seda turvalisemalt võib ühiskond end tunda.
„Uued vanglad ei tähenda enam lihtsalt betooni ja trelle. Kõige olulisem vanglate juures on töö ise, mida siin tehakse ja esmajoones inimesed, kes seda tööd teevad ehk vanglateenistujad. Sest just vanglateenistujad on need, kes ei kujunda mitte lihtsalt turvalist vanglasüsteemi, vaid annavad iga päev oma osa turvalise ühiskonna loomisse,“ ütles justiitsminister Reinsalu.
Eestis on avavanglad ka Maardus ja Jõhvis. Maardu avavangla avati veebruaris 2014, seal on kohti 116 vangile. Viru vangla avavangla valmis 2008. aastal, seal on kohti 100 vangile. Eesti esimene, Rummu avavangla rajati 2001. aastal ja suleti 2014. aastal, kui vangid paigutati avatavasse Maardu avavanglasse. Avamisel oli Rummus 48, hiljem 81 kohta.
Avavangla on kaasaegne vangistuse vorm, mille eesmärk on aidata kinnipeetavatel paremini ühiskonda sulanduda.
Avavanglasse paigutatakse kaht tüüpi kinnipeetavaid: neid, kelle karistusaeg hakkab lõppema ning kes on end vanglas korralikult üleval pidanud ja näidanud, et nad on valmis sammhaaval ühiskonda naasma. Seda režiimi kasutatakse ühe vangistusest tavaellu pöördumise faasina paljudes Euroopa riikides. Teiseks paigutatakse avavanglasse kergemate kuritegude eest süüdi mõistetud kinnipeetavaid. Avavanglast on võimalik lahkuda vaid vangla loal ning põhjendatud juhtudel, näiteks käia tööl või koolis, käia töövestlusel, Töötukassas, koolitustel vmt.
