Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste- ja küberkuritegude talituse uurijad pidasid 19. märtsil kinni varem kriminaalkorras karistamata 52-aastase naise, keda kahtlustustakse korduvas ja suureulatuslikus kelmuses.

Eeluurimisel kogutud andmed viitavad sellele, et tema esinedes maaklerina varalise kasu saamise eesmärgil avaldas interneti vahendusel korterite müügikuulutusi ja tekitas korteri ostuks soovi avaldanud inimestes teadvalt ebaõige ettekujutuse korteri müügi valmidusest ja kavatsusest ning veenis ostuhuvi ülesnäidanud inimesi tegema suurtes summades ettemakseid valdavalt sularahas.

„Praeguse uurimistulemuse andmetel on alust arvata, et sõlmides korterite broneerimislepinguid, ei olnud naisel kavas täita lepingute järgseid kohustusi. Kannatanutelt saadud rahalised vahendid isik kasutas isiklikuks otstarbeks, notariaegu ei broneeritud ning vaatamata kannatanute nõudmistele raha ei tagastatud. Samuti on politsei esitanud naisele kahtlustuse selles, et ta vormistas kiirlaene kannatanute nimelt, kasutades selleks pettuse teel saadud internetipangadokumente,“ kommenteeris Põhja Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kati Maitse-Pärkna.

Praeguseks kogutud andmed viitavad sellele, et kuritegusid pandi toime ajavahemikul 2015 kuni veebruari lõpp 2018 ning tekitatud kahju moodustab 211 355 eurot. Hetkeseisuga on selles asjas 13 kannatanut. Olemasolevad andmed viitavad sellele, et naine on kasutanud kelmuste toimepanemisel osaühingut, milles on ta ainuosanik ja juhatuse ainuliige.

„Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustatava igapäevase sissetuleku on juba aastaid moodustanud kuritegude toimepanemise läbi arvestatavate rahasummade välja petmine. Prokuratuur on seisukohal, et vabaduses viibides on suur tõenäosus, et naine jätkab kuritegude toimepanemist,“ selgitas prokurör Kati Maitse-Pärkna kohtule vahistamistaotluse esitamise põhjust.

Kohus tutvus esitatud andmetega ning andis loa naise vahistamiseks.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste- ja küberkuritegude talituse juht Hannes Kelt ütleb, et kinnisvaraturul võiks kehtida sama reegel, mis aktsiaturulgi. „Ära kunagi pane mängu rohkem kui oled valmis kaotama. Sageli ostetakse kortereid viimaste säästudega. Nii suuri otsuseid tehes tuleb tegutseda läbimõeldult ja mõelda enda kaitsmisele. Kindlasti ei tasu teha sissemakseid või broneerimistasusid sularahas – eelistada võiks pangaülekandeid ja seda tunnustatud maakleri ettevõtte kontole või notari deposiitkontole. Samuti tuleb veenduda, et broneerimisleping oleks omaniku ja ostja, mitte maakleri ja ostja vahel,“ rääkis Kelt.

Keldi sõnul tuleks alati minna ise kinnisvaraga tutvuma. „See aitab kaitsta maaklerite vastu, kellel tegelikult ei ole konkreetse kinnisvara müügiprotsessi esindusõigust. Lisaks tuleb kasuks maakleri, korteri ning omaniku taustakontroll avalikest allikatest, et sarikelme tuvastada. Tark ei torma nii suure otsusega,“ lisas talituse juht.