Süüdistaja ei lepi Razumovskite süüasja tagasisaatmisega prokuratuuri
Riigiprokuröri Triin Bergmanni hinnangul ei olnud Razumosvskite süüasja prokuratuuri tagasisaatmiseks alust ning seetõttu esitas ta Harju maakohtu määruse peale riigikohtusse kaebuse, kirjutab BNS.
Harju maakohus rahuldas eelmise nädala neljapäeval korruptsioonis süüdistatava veterinaar- ja toiduameti eksjuhi Vladimir Razumovski ning tema venna Andrei kaitsjate taotluse ja saatis süüasja tagasi prokuratuuri.
Kaitsjad esitasid oma taotluse 10. jaanuaril toimunud eelistungil, kuna nende hinnangul esineb süüdistuses puudusi, näiteks viitasid nad asjaolule, et osad dokumendid on tõlkimata. Süüdistaja vaidles kaitsjatele vastu, kinnitades, et samal kujul tõlgitud tõendeid on eelneva protsessi jooksul erinevad kohtuastmed korduvalt aktsepteerinud. Harju maakohus leidis siiski, et kaitsjate taotlus tuleb rahuldada ja saatis süüasja tagasi prokuratuuri.
Esimese astme kohus peab hakkama Razumovskite süüasja arutama juba teistkordselt. Nimelt tunnistas Harju maakohus mullu mais Vladimir Razumovski süüdi korduvas pistisevõtmises ning karistas teda kolmeaastase tingimisi vangistusega nelja-aastase katseajaga. Ühtlasi otsustas kohus mehelt konfiskeerida 2250 USA dollarit, 95.000 krooni ja 7460 eurot, mille korrakaitsjad tema juurest läbiotsimise käigus leidsid.
Andrei tunnistas kohus süüdi korduvas pistise vahendamises ning mõistis talle poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.
Razumovskid ja prokurör viisid kaasuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis tühistas oktoobri keskel esimese astme kohtu lahendi ning saatis süüasja uuesti Harju maakohtusse arutamiseks. Razumovskite süüasja viisid ringkonnakohtusse riigiprokurör Triin Bergmann ja süüdistatavate kaitsjad. Bergmann taotles Vladimir Razumovskile kuueaastast vangistust, tema vennale Andreile aga kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga. Razumovskite kaitsjad taotlesid oma kaitsealuste õigeks mõistmist.
Tunamullu oktoobri alguses pääsesid Razumovskite kaaskohtualused süüdimõistmisest, kuna kohus lõpetas nende süüasjad otsarbekuse kaalutlusel. Kohus lõpetas süüasja oportuniteediga kalaärimeeste Eduard Baranini, Vladimir Baranini, Sergei Zelentsovi, Rainer Paksi, Vladimir Pastušenkovi ning Dmitri Matvejevi suhtes. Samuti lõpetati menetlus ärimeestega seotud firmade OÜ Baltic Fish Trade, OÜ Baltrecord, AS Smakus ja OÜ Masterhansa suhtes, kes olid saanud süüdistuse juriidliste isikutena.
Seoses menetluse lõpetamistega pani kohus nii era- kui juriidlistele isikutele erinevad rahalised kohustused, mis jäid vahemikku 3000-15.000 krooni.
Enamiku süüdistatavate osas oportuniteedi rakendamiseks tegi taotluse riigiprokurör Triin Bergmann.
2008. aasta septembris rahvakohtuniku vahetuse tõttu uuesti alanud protsessil eitas Vladimir Razumovski kalaärimeestelt altkäemaksu võtmist, tema vend Andrei Razumovski altkäemaksu vahendamist ning kalaärimehed Eduard Baranin, Vladimir Baranin, Sergei Zelentsov, Andrei Sokolov, Rainer Paks, Vladimir Pastušenkov ja Dmitri Matvejev eitasid altkäemaksu andmist. Ainsana tunnistas end osaliselt süüdi altkäemaksu vahendamises Viktor Raskazov.
Tunamullu märtsi keskel lõpetas prokurör süüasja oportuniteediga Viktor Raskazovi ja Andrei Sokolovi ning juriidilise isiku Vimpex osas. Samas kohustus Raskazov tasuma riigituludesse 25.000 ning Sokolov ja Vimpex 4000 krooni.
Bergmanni süüdistuse järgi sai Vladimir Razumovski venna Andrei Razumovski ja Raskazovi vahendamisel kalaärimeestelt ligikaudu 300.000 krooni, et need saaks ametilt loa kasutada kaubaveoks külmvagunite asemel rohkem mahutavaid ja odavamaid termovaguneid.
Vladimir Razumovski on ajakirjanduses kinnitanud, et tema süüdistamine altkäemaksu võtmises on jabur, sest termovagunite kasutamine kalavedudeks ei ole seadusevastane ning seetõttu ei oleks selle võimaldamise eest kalaärimeestelt ka midagi nõuda saanud.
Süüdistuse järgi tuli iga termovaguni pealt Razumovski meeskonnale maksta sada dollarit ehk toonase kursi järgi ligi 1300 krooni.
Politsei vahistas Razumovski 2006. aasta märtsis, kuid sama aasta juulis pääses ta 365.000-kroonise kautsjoni vastu vabadusse.
Mõni kalaärimees on väitnud, et neilt sama hästi kui pressiti raha välja, sest termovagunite kasutamine oli küll seaduslik, kuid veterinaar- ja toiduametis tõlgendati vastavat korda nii, justkui olnuks see keelatud.
