"Prokurör leidis, et tegemist on teise astme kuriteoga, millest süüdistava süü pole suur ning kuna tegemist on peresisese konfliktiga, siis puudub asjas ka avalik menetlushuvi," ütles Marianne Mikko riigikogus.

Mikko tuletas meelde, et 2005. aastal mõisteti Kuldmäele juba samal põhjusel tingimisi vanglakaristus, kuid katseaeg ei takistanud teda nist ja last uuesti ründamast.

"Kohtumaterjalidest selgub, et tegemist on pidurdamatu peksjaga, kes on suuteline naist ja lapsi ründama kõigest televiisoripuldi pärast tekkinud vaidluse jätkuks ning tekitama raskeid vigastusi. Ometi pidas kohus vajalikuks pakkuda pooltele lepitusmenetlust."

"Sotsioloog Iiris Pettai hinnangul pidasid prokurörid ja kohtunikud veel kümmekond aastat tagasi nn mõõdukat koduvägivalda, kus ohvrit invaliidiks või surnuks ei pekstud, peresiseseks tüliks, kuhu riik ei peaks sekkuma. Tundus, et vahepeal oli taoline suhtumine kadunud, kuid praegune juhtum tõestab selgelt, et vanad arusaamad ja mõtteviis on tagasi," nentis Mikko.

Ta lisas, et tegemist on väga ohtliku trendiga, kuna vägivallatsejale antakse selge sõnum, et Eesti riiki ei huvita, kui ta kodus rusikatega oma peresuhteid klaarib. "Kuni ohvrit surnuks või vigaseks ei peksta, on kõik lubatud ja keegi ei hakka teda karistama. Sellest jutustabki meie arupärimine – kas perevägivald on prioriteet meie riigis või mitte?"