Sel suvel uppus rohkem inimesi kui eelmisel
Päästeameti statistika järgi tõusis sel suvel uppunute arv, kuid jäi siiski kaugele maha 2010. aasta suurest uppunute hulgast - päästeamet usub, et kampaaniad töötavad ja peamine mõjur on soe suvi.
Tänavu uppus juunist augustini 34 inimest, mis on tunduvalt suurem võrreldes kui eelmise suve näitajaga (20 uppunut). Üle-eelmisel suvel uppus sama palju inimesi. Rekordiliselt kõrge oli 2010. aasta uppunute arv: 63 inimest suve jooksul.
Kui kaks möödunud suve olid õhu- ja veesooja osas suhteliselt kesised, siis 2010. ja ka sel aastal olid ilusad soojad ilmad, mis päästeameti hinnangul ka uppunute hulka mõjutas. Sellegipoolest uppus 2010. aasta suvekuudel võrreldes käesoleva aastaga 55 protsendi võrra rohkem inimesi.
„Aasta läbilõikes upub ligi 65% inimestest suvekuudel juunist augustini ning neist valdav osa on 20-30-aastased noored mehed, mistõttu tegeleb Päästeamet kõige aktiivsemalt just selle sihtrühmaga,“ ütles päästeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Kädli Rooste.
Päästeameti ennetuskampaaniad uppumiste vähendamiseks said alguse neli aastat tagasi ja peamine ajend oli 2010. aasta suur uppunute arv. Sealhulgas ilmnes trendina, et 20-30 aastased noored mehed uppusid eelkõige alkoholi ja riskeeriva käitumise tõttu. Viimase kolme aasta (2010, 2011 ja 2012) statistikat vaadates on uppumiste üldarv iga aastaga vähenenud ja kindlasti on siin oluline roll inimestel endil, kelle teadmised ja käitumine on paranenud.
Ka uppumine 20-30 aastaste meeste seas on päästeameti vähenemas. „Käesoleva aasta suvekuudel juunist augustini oli uppunute seas enim keskealisi meesterahvaid, mitte noori mehi, kuid endiselt on uppumistega üsna sageli seotud alkohol,“ ütles Rooste.
Viimase kolme aasta jooksul (2009-2012) on kokku uppunud üle 200 inimese, enamik neist siseveekogudes, vähem meres ja piiriveekogudes, milleks on Peipsi järv ja Narva jõgi. Sagedasemad uppumiskohad on seal, kus elab rohkem inimesi ehk linnades upub enam inimesi Tartus ja Tallinnas, seejärel Narvas ja Pärnus.
Palju juhtub õnnetusi ka veesõidukitega (paadid, jahid, skuutrid, lainelauad jne), kus oskamatus sõiduvahendit juhtida või päästevarustuse mitte kasutamine võivad viia traagiliste tagajärgedeni.
