Kuritegu seisnes selles, et Raine Eenma viis 2017. aastal riigikantselei turvaalalt välja riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavaid teabekandjad, mida hoidis oma valduses kuni ta 29. juunil kuriteos kahtlustatavana kinni peeti ja teabekandjad tema juures teostatud läbiotsimise käigus ära võeti.

Lisaks riigisaladuse avalikustamisele mõisteti Eenma süüdi ka tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, kuna tema kodust leiti läbiotsimise käigus revolver ning 160 padrunit, mille omamiseks puudus tal luba.

Menetlust juhtinud riigiprokurör Inna Ombler selgitas, et salajasi dokumente tuleb käidelda korrektselt. "Antud juhul pole põhjust arvata, et Raine Eenma oleks salastatud dokumendid andnud edasi kõrvalistele isikutele, aga võimalus, et salastatud infole pääsevad ligi kõrvalised isikud, on olemas juba siis, kui selline info turvaalalt välja viiakse," selgitas riigiprokurör Ombler.

Kohus karistas Eenmad kahe aasta ja nelja kuu pikkuse vangistusega. Sellest 3 kuud ja 10 päeva kuulub kohesele ärakandmisele. Ülejäänud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta kahe ja poole aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uusi kuritegusid.

Kriminaalmenetluse viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.