Riigikohus vabastas pubides maksmisest keeldunud mehe väärteosüüst
Rain sattus politsei huviorbiiti, kui ta käis mullu suvel korduvalt pealinna söögikohtades söömas ja joomas, kuid ei soovinud seejärel arvet tasuda. Nii tellis ta 31. mail restoranis Bosphorus vesipiibu ja õlut, kuid 260-kroonist arvet maksta ei soovinud. Kaks päeva hiljem tellis ta pubis Zanzibar City 125 krooni eest toitu, kuid taas ei tasunud arvet. 19. juuni õhtul tellis mees toitu ja jooke restoranis Han, 130-kroonist arvet aga ei tasunud. Samal ööl tellis Rain restoranis Revalia toitu ja jooke 429 krooni eest, kuid arvet ei tasunud. Sama kordas ta 30. juuunil pubis Scotland Yard, kus keeldus tasumast 465 krooni suurust arvet. 26. augustil tellis ta toitu, jooke ja sigarette baaris Chicago, kui talle aga toodi 332-kroonine arve, siis teatas ta, et ei tasu seda, teatas BNS.
Põhja prefektuur koostas talle kokku kolm väärteoprotokolli, millest nähtus, et mees oli rikkunud kelmuse paragrahvis sätestatud nõudeid, pannes nii toime varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu.
Mullu 26. oktoobril leidis Harju maakohus, et mehe süü on tõendatud ning määras talle 10-päevase aresti. Maakohus leidis, et mehe ütlustest ja kirjalikest tõenditest nähtuvalt pettis mees kaupade müüjaid. "Petmise tulemusel tegid müüjad varakäsutuse ja said varalist kahju, Rain sai aga varalist kasu," märkis maakohus.
Mees pöördus seepeale ringkonnakohtusse, leides, et tema suhtes käivitatud väärteomenetlus tuleks lõpetada, kuid teine kohtuaste jättis mullu 28. detsembril maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Seejärel esitas esindaja kassatsioonkaebuse riigikohtusse ning saavutaski maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise.
Riigikohtu kolleegium nõustus neljapäeval avaldatud otsuses mehe esindajaga, et kõnesolevate väärteoprotokollide teokirjeldused ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks menetlejal järeldada, mil viisil ta lõi toitlustusasutuste töötajatele teadvalt ebaõige ettekujutuse enda valmisoleku kohta tellitud kauba eest ka tasuda. "Asjaolu, et Rain keeldus maksmisest, ei ole piisav, et teha järeldust tema tahtluse ja selle liigi kohta karistusseadustiku kelmust käsitleva paragrahvi tähenduses. Põhimõtteliselt ei ole välistatud, et ostja taganeb tellitud kauba eest tasumisest hoopis võlaõigusest tuleneva õiguse alusel," märkis riigikohus.
Kolleegium leidis, et väärteoprotokollides kajastatu neile küsimustele vastust ei anna. "Seetõttu ei saa vaadelda Raini käitumist kelmusena väheväärtusliku vara vastu, sest väärteoprotokollides ei ole kelmuse paragrahvis nõutavat subjektiivset külge iseloomustavaid asjaolusid. Kolleegium leiab, et sellega on rikutud väärteomenetlusseadustikus sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse," märkis riigikohus.
Kõrgeim kohtuaste toob välja, et Rainile koostatud väärteoprotokollides oleks pidanud politsei põhjalikult käsitlema tema tahtlust kelmused toime panna. "Erinevalt väärteoprotokollide teokirjeldustest on maa- ja ringkonnakohtu otsustes tuvastatud, et Rain pettis kaupade müüjaid, petmise tulemusel tegid müüjad varakäsutuse ja said varalist kahju, menetlusalune isik sai aga varalist kasu. Samuti ei tulene väärteoprotokollide teokirjeldustest maa- ja ringkonnakohtu järeldus, et Raini käitumises esines ka kelmusparagrahvis ettenähtud süüteokoosseisu subjektiivne tunnus - tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kolleegium leiab, et asudes ise otsuses täiendama väärteoprotokollis sisalduvate faktiliste asjaolude kirjeldust, väljusid maa- ja ringkonnakohus väärteoprotokollide piiridest ja rikkusid sellega väärteomenetlusseadustikus sätestatud nõuet arutada asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses," selgitas riigikohus, miks tuleb Raini suhtes käivitatud väärteomenetlus lõpetada.
