Riigikohus tühistas Lääne-Virumaal ligi 170 km/h kihutanud Venemaa kodaniku õigeksmõistva otsuse
Riigikohus tühistas oma eilse otsusega Viru maakohtu varasema otsuse, millega mõisteti Eestis ligi 70 km/h lubatust suurema kiirusega sõitnud Venemaa kodanik õigeks. Riigikohus leidis, et riigikeelt mittevaldavale inimesele ei ole tõlgi kutsumine kohustuslik, kui ta ise seda ei nõua ning kui menetleja on talle menetlust arusaadavas keeles selgitanud.
Lugu sai alguses 2014. a suvel, kui politsei otsusega karistati Matvey Nechaevit liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 alusel 235 trahviühiku (940 euro) suuruse rahatrahviga ja temalt võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
Vene Föderatsiooni kodanikku Nechaevit karistati selle eest, et 12. juunil 2014 kell 14.57 juhtis Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinna-Narva mnt 86. kilomeetril asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega 163 ± 5 km/h, ületades lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/h.
Viru maakohtule esitatud kaebuses taotles Nechaevi kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist ja menetluskulude jätmist riigi kanda või alternatiivselt kergema põhikaristuse mõistmist ning lisakaristuse kohaldamata jätmist. Peamiseks kaebuse põhjuseks pidas advokaat tõika, et väärteomenetlusse ei kaasatud kohustuslikku tõlki, kes oleks Venemaa kodanikule arusaadavas keeles menetlust selgitanud.
Viru maakohtu 24. oktoobri 2014. a otsusega kaebus rahuldatigi, kohtuvälise menetleja otsus tühistati, väärteomenetlus lõpetati ja Nechaevile hüvitati valitud kaitsjale makstud tasu 1080 eurot.
Maakohus leidis nimelt, et kohtuväline menetleja teadis, et Nechaev on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja ta ei valda eesti keelt. Menetlusaluse isikuga suheldi ja talle tutvustati väärteoasja materjali vene keeles, kuid kohtuväline menetleja oli kohustatud kaasama menetlusse tõlgi, leidis maakohus. Tõlgi kaasamata jätmisega rikuti kohtu arvates kaebaja õigust väärteoasja arutamisele keeles, mida ta valdab. Samuti leidis maahokus, et kuigi menetleja tõlkis protokolli vene keelde, siis ei ole ta seaduse järgi kvalifitseeritav ametliku tõlgina.
Riigikohus arutas aga eile, 19. mail PPA esitatud kaebust maakohtu otsusele ja leidis, et maakohtu õigeksmõistev otsus tuleb tühistada ja saata väärteoasi uueks arutamiseks Viru maakohtule teises kohtukoosseisus.
Samuti mõistis riigikohus Eesti Vabariigilt Nechaevi kasuks välja 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 96 (üheksakümmend kuus) eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
Riigikohus põhjendas oma otsust sellega, et väärteoasja materjalist nähtuvalt suhtles kohtuvälise menetleja ametnik temaga vene keeles. Samuti hoolimata tõigast, et väärteoasja materjal vormistati eesti keeles ja menetlusdokumentide sisu tõlkis suuliselt vene keelde kohtuvälise menetleja ametnik, avaldas Nechaev hiljem kirjalikult, et protokolli sisu on talle tõlgitud ja arusaadav.
20. juunil 2014 kohtuvälisele menetlejale esitatud taotluses ei väitnud Nechaev samuti, et väärteomenetluses tehtud toimingute või koostatud menetlusdokumentide sisu jäi talle arusaamatuks.
"Seetõttu on põhjendatud arusaam, mille kohaselt ei ole tõlgi kaasamine kohtuvälises menetluses kohustuslik siis, kui menetlusalune isik ei taotle tõlgi kaasamist põhjusel, et ta valdab riigikeelt piisavalt, mõistmaks menetlustoimingute sisu, või kui kohtuvälise menetleja ametniku muu keele oskus tagab menetlustoimingu igakülgse ja arusaadava läbiviimise," leidis kohus.
