Riigikohus: kriminaalasja avalikul istungil kõlanud info avaldamist ei saa kohus keelata
Kohtuasja peamine vaidlusküsimus seisnes selles, kas maakohus sai kohtusaalis viibinud ajakirjanikul keelata avalikul kohtuistungil üle kuulatud kannatanu ja tunnistajate ütluste avaldamise meedias ning kohaldada keelu rikkumise, kohtu korralduse ja kohtu suhtes lugupidamatu käitumise eest rahatrahvi, teatas riigikohus.
Riigikohus nõustus ringkonnakohtu järeldusega, et kohus ei saa kehtiva seaduse alusel avalikul kohtuistungil kõlanud menetlusandmete avaldamist keelata. Riigikohus selgitas, et kohtuistungi avalikkust tohib piirata üksnes kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud alustel. Vaid ühel juhul, s.o kohtuistungi kinniseks kuulutamise korral, saab kohus hoiatada kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid pole lubatud avaldada. Vaid kõnealuse keelu rikkumise korral on võimalik nii menetlusosalist kui ka istungisaalis viibijat, v.a süüdistatavat, kohtumääruse alusel trahvida.
Kriminaalkolleegium märkis samas, et kuigi kohtuistungi võib kuulutada kinniseks õigusemõistmise huvides, peavad sellise otsustuse tinginud põhjused olema kaalukad (näiteks kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeoleku tagamise vajadus). Üksnes see, et vältima peab veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist, ei anna kohtuistungi kinniseks kuulutamiseks alust.
Kohtusaalis võib teha vaid kirjalikke märkmeid
Vastupidisel juhul peaks suuremat avalikku huvi tekitavate ja isikuliste tõendite vahetut uurimist eeldavate kriminaalasjade arutamine toimuma valdavalt kinnistel kohtuistungitel. Selline käsitlus satuks aga vastuollu põhimõttega, et avalikkuse esindajatel on üldjuhul võimalik vahetult kohtuistungit jälgida ja talletada. Veel üle kuulamata tunnistajate mõjutamist peab menetlusseadustiku järgi aitama vältida ristküsitlus ja seadusest kriminaalmenetluse seadustiku 13. paragrahvist tulenev piirang, mille kohaselt on istungisaalis viibival isikul lubatud teha vaid kirjalikke märkmeid.
Kolleegium osutas ka sellele, et võrreldes teiste kohtumenetluse liikidega on kriminaalasja arutava kohtu volitused menetlusandmete avaldamise keelamise osas piiratumad. Näiteks tsiviilkohtumenetluses võib kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid määrusega kohustada asja menetlemisel teatavaks saanud asjaolu saladuses hoidma ka juhul, kui menetlus ei ole kinniseks kuulutatud, kuid saladuse hoidmine on ilmselt vajalik mõne tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvis 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Sellest sättest juhindutakse ka halduskohtumenetluses.
Öeldut kokku võttes tõdes kriminaalkolleegium, et kuigi ei saa välistada olukorda, kus saalis viibija talletab istungil kõlanud menetlusandmeid ka kirjalike märkmetena maksimaalse täpsusega, ei luba kriminaalmenetluse seadustiku sätted selliselt saadud teabe avaldamist avaliku kohtuistungi puhul piirata. Vastavasisulise keelu sätestamiseks peaks seadusandja kaaluma menetlusseadustiku muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustiku eeskuju aluseks võttes.
