Prokurör nõudis Murru vangla valvurile karmi karistust
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul oli kohus tänavu kevadel sunnitud Tšarnetski süüepisoodi üldisest kriminaalasjast eraldama, kuna mehe tervislik seisund halvenes ja ta ei olnud võimeline koos teiste süüdistatavatega protsessil osalema, vahendab BNS. Sügisel aga Tšarnetski tervis taastus ning mees naasis vanglasse tööle. See andis prokuratuurile kohe ka võimaluse suunata ta taas kohtu ette.
Reedel Harju maakohtus toimunud kohtuvaidluste käigus kinnitas Evestus, et Tšarnetsi süü Murru vanglas karistust kandnud Igor Korseikini tapmisele kaasaaitamises on tõendatud ning kohus peaks talle määrama kuueaastase vangistuse. Ühtlasi taotles prokurör Tšarnetski kõrvaldamist vangivalvuri ametist. Kohtualuse kaitsja Owe Ladva kinnitas aga, et süütõendeid tema kaitsealuse vastu ei ole ning kohus peaks ta õigeks mõista.
Harju maakohus langetab otsuse Tšarnetsi süüasjas 13. oktoobril.
Ülejäänud süüdistatavate osas soovis kohus otsuse esmakordselt kuulutada juba tänavu mais, kuid kuna üks kohtualustest ei ilmunud siis istungile, lükkus otsuse kuulutamine 28. septembrile.
5. märtsil alanud kohtuvaidluste käigus nõudis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus Murru vangla juhi endisele asetäitjale Gunnar Bergvaldile kaheaastast tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga ja vangla julgeolekuosakonna endisele juhatajale Raivo Põdrale kahe ja poole aasta pikkust tingimisi vangistust samuti kolmeaastase katseajaga.
Kuritegelikes ringkondades mõjukale endisele kinnipeetavale Vladimir Živolupile nõudis prokurör seitsmekuulist vangistust, eluaegset karistust kandvale Romeo Kaldale ja Andrei Talile vastavalt kaheksa-aastast ja pooleaastast vangistust ning kinnipeetavatele Sergei Sokolovskile ning Karol Lükile vastavalt kümne- ja kaheksa-aastast vangistust. Praeguseks vanglast vabanenud Juri Stupakile nõudis prokurör kümneaastast ja eluaegset vangistust kandvale Rene Vainikule kuue-aastast vangistust.
Süüdistatavate kaitsjad nõudsid oma klientide õigeksmõistmist.
2008. aasta jaanuaris alanud protsessil ütles Bergvald pärast süüdistuse avaldamist, et saab grammatiliselt süüdistusest aru, kuid ei tunnista end süüdi. Samu sõnu kordas ka Põder. Ülejäänud kaheksa süüalust ütlesid lihtsalt, et ei tunnista end süüdi.
Kriminaalmenetlust alustati kaitsepolitsei ettekande põhjal, mille järgi oli mõnel Murru vangla vangil mõjuvõimu nii kaasvangide kui ka vanglaametnike seas.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse süüdistuse järgi jätsid Murru vangla direktori asetäitja Bergvald, julgeolekuosakonna juhataja Põder ja vangivalvur Tšarnetski teadlikult ja ebaseaduslikult märkamata mitu vangidevahelist füüsilist arveteklaarimist. Bergvaldi ja Põtra süüdistab prokurör ka kuriteo varjamises.
Kohtueelsel uurimisel tuvastati, et Bergvald ja Põder ei avaldanud vangi surnukspeksmises neile teada olnud kahtlustatavate meeste nimesid ning jätkasid kuriteo asjaolude varjamist ka edasises kriminaalmenetluses.
Lisaks leiti Põdra töökabinetist läbiotsimisel suures koguses mitmesuguseid narkootilisi ained, mistõttu teda süüdistatakse ka suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises.
Živoluppi süüdistatakse selles, et ta ässitas kaasvange peksma Ida-Viru kuritegelikku autoriteeti Igor Korseikinit, kes oli teda väidetavalt solvanud. Nii tegi Živolup oma kaasvangile Romeo Kaldale ettepaneku organiseerida Korseikini peksmine.
Kuna peksmine lõppes Korseikini surmaga, süüdistatakse Kaldat kaasvangide ässitamises Korseikini mõrvale.
Eeluurimisel tuvastati, et Kalda mahitusel toimetati Korseikin kambrisse, kus teda ootasid Sokolovski, Lük, Stupak ja Oleg Seppinen, kes peksid mehe surnuks.
Korseikini peksmise ajal innustas Kalda telefoni teel oma kambrist peksjaid ning peksmise lõppedes aitas Kalda kuriteo tagajärgi kõrvaldada.
Sokolovskit, Lükki ja Stupakki süüdistatakse Korseikini mõrvas. Eelmistega koos pole kohtu all Seppineni, sest tema suri mõni aeg hiljem.
Eluks ajaks vangi mõistetud Vainik jättis uurimisandmetel läbipekstud Korseikinile abi kutsumata. Samuti süüdistatakse Vainikut suures koguses narkootilise aine omamises.
Lisaks süüdistatakse Sokolovskit ja Kaldat koos Taliga kaasvangi Ilja piinamises.
Kuriteo varjamises kahtlustatuna olid uurimise all ka kuritegelikus ilmas Slava Kemerovski nime all tuntud Vjatšeslav Gulevitš ja üheks allilma liidriks nimetatud Toomas Helin, kuid uurimine nende süüd ei tuvastanud.
Pärast skandaali puhkemist Murru vanglas tulid ilmsiks ka autoriteetsete vangide jalgrattamatkad vangla juhtidega, vanglaliidrite šašlõkiõhtud ning traadita internetivõimalus vanglas. Uurimise alla sattunud vanglatöötajad kaotasid oma ameti.
