Riigiprokuratuuri kinnitusel veensid kohtuistungite käigus kaitsjate esitatud mitmed täiendavad tõendid riigiprokurör Steven-Hristo Evestust kohtuliku uurimise lõpus süüdistust muutma ja lisama sinna omakasu motiivi, vahendab BNS.

Seega heidab prokurör edaspidi Suklesele ette mõrvale kihutamise katset omakasu motiivil. Kui tapmisele kihutamise katse eest näeb karistusseadustik süüdimõistmisel ette maksimaalselt kuni 15-aastast vangistust, siis mõrvaparagrahvi korral koguni eluaegset vanglakaristust.

Evestuse sõnul on Suklesele esitatud süüdistuse selles, et ta maksis 2010. aasta augustil Aleksejs Siljavinsile oma endise äripartneri OÜ Saarte Investeering ainuosaniku ja juhatuse liikme Tullio Libliku tapmise eest ettemaksuna 1000 eurot ning ülejäänud 9000 eurot lubas maksta pärast tapmist.

"Samuti andis Sukles tapsmise täideviijale üle sihtmärgi fotod, esitas tutvumiseks sihtmärgi võimalikud asukohad ja informeeris sihtmärgi liikumistrajektoorist ja lähikondsetest ning nende elukohtadest, kallutades sellise tegevuse läbi kuriteo täideviijat Tullio Libliku leidmisele ja tapmise toimepanemisele. Kuriteoplaan jäi realiseerumata politseiametnike sekkumise tõttu," ütles Evestus.

Harju maakohtu pressiesindaja Kristina Ots lisas BNS-ile, et kuna kaitsjad soovisid uue süüdistusega tutvumiseks ja oma edasise tegevuse planeerimiseks aega, toimub järgmine istung Suklese süüasjas 25. septembril.

16. aprillil alanud protsessil ei tunnistanud Sukles end tapmisele kihutamise katses süüdi.

Harju maakohus arutas Suklese süüasja esmakordselt möödunud aasta teisel poolel. Mullu oktoobri alguses pidi kohus kuulutama mehe üle otsuse, kuid siis otsustas kohus süüasja tagasi prokuratuuri saata. Nimelt tekkis kohtul kahtlus eeluurimisel teostatud jälitustoimingute seaduslikkuse üle ning kuna lühimenetluses ei olnud olemasolevate toimikumaterjalide põhjal võimalik kahtlust hajutada, saatiski kohus süüasja tagasi prokuratuuri.

Seekord arutab kohus süüasja üldmenetluse korras, mis annab võimaluse täpsustada andmeid ka jälitustoimingute osas. Süüdistuse sisu ei ole vahepeal muutunud.

Mullu augusti lõpus nõudis riigiprokurör Steven-Hristo Evestus süüalusele šokivangistust. Evestuse hinnangul on Suklese süü tapmisele kihutamises tõendatud ning kohus pidanuks talle mõistma lühimenetluse korras kolmeaastase vangistuse.

Selleks tulnuks Suklesel prokuröri taotlusel reaalselt vanglas ära kanda kolm kuud, ülejäänud aeg aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Suklese kaitsja Küllike Namm palus kohtul tema kaitsealune õigeks mõista. Kohus arutas seni Suklese süüasja kinniste uste taga, kuna kohus otsustas protsessi alguses rahuldada Suklese kaitsja taotluse protsessi kinniseks kuulutamiseks.

Politsei pidas Suklese kinni tunamullu 26. augustil Tallinnas ning Harju maakohus võttis ta Libliku mõrva tellimises kahtlustatavana järgmisel päeval riigiprokuröri taotlusel vahi alla. Tunamullu 14. septembril aga vabastas Tallinna ringkonnakohus Suklese vahi alt.

Sukles on Libliku tapmise tellimist eitanud, Libliku kinnitusel aga võlgneb Sukles tema ettevõttele miljoneid kroone, mis võiski olla ründe motiiviks.