Süüdistuse kohaselt müüs 2016. aastal Haljand Kaasikuga seotud osaühing teisele osaühingule 870 000 euro eest kinnistud, mille OÜ H.H.Kaasik oli omandanud aasta varem 18 000 euro eest. Müügihind oli seotud nendele kinnistutele valla poolt teostatavate detailplaneeringutega.

Seega oli Kaasikul abivallavanemana antud kinnistute detailplaneeringute menetlemisega seotud majanduslik huvi, mis võis mõjutada tema toiminguid ja otsuseid ametiisikuna.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul on sisuliselt tegemist tehinguga, milles Kaasik kasutas oma ametiseisundit isiklike majanduslike huvide tagamiseks.

"Kuna Kaasikul oli kinnistutega seoses majanduslik huvi, oli tal korruptsioonivastasest seadusest tulenevalt keelatud osaleda kinnistuid puudutavate toimingute ja otsuste tegemises," ütles Püss. "Majanduslike ja ametialaste huvide konflikti puhul tuleb ametnikul end tema majanduslike huvidega seotud otsuste tegemisest taandada," lisas prokurör.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul peab enamus avaliku sektori töötajaid piirangutest kinni ja vajadusel ka taandab ennast. „Paratamatult on aga ka neid, kes tulu teenimise eesmärgil reegleid eiravad. Seadusega sätestatud piirangud on vajalikud selleks, et vältida ebaausust ja alusetut rikastumist. Me ei saa lubada olukorda, kus ametnik teenib majanduslikku kasu kellegi teise kulul või kasutades ära oma ametipositsiooni,“ ütles Ombler.

Ombleri sõnul on kogukonnale tähtis, et ametiisik oleks aus ja tema käitumine läbipaistev. "Avalikku ülesannet täitev ametiisik peab oma tegevuses vältima huvide konflikti. Aus käitumine ja reeglitest kinnipidamine tõstab nii elu kvaliteeti kui ka suurendab usaldust ametnike ja inimeste vahel," lisas ta.

Tartu maakohtus algab kriminaalasja kohtulik arutamine käesoleva aasta 31. augustil.

Kohtueelse menetluse viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning menetlust juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.