Politsei register paljastab Eesti kõige nahaalsemate roolijoodikute vägiteod
Viimased teated Eesti teedelt on murettekitavad: statistika järgi keerab umbes protsent autojuhtidest rooli purjuspäi, üsna suur osa neist mitte esimest korda. Delfi toob PPA tolmunud arhiivist välja 15 kõige ohtlikuma sariroolijoodiku toimikut.
Politsei- ja piirivalveameti registrist nähtub, et suurem osa neist, kes joobes juhtimisega retsidivistlikult palju vahele on jäänud, kipub politsei küüsi jääma erakordselt suure joobega, mis ulatub enamasti üle ühe-kahe promilli.
Seaduserikkujate nahaalsust peegeldab ka tõsiasi, et enamikul neist moodustab alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega vahele jäämine vaid osa kogu kriminaaltoimikust. Tihti on liiklushuligaanide süüdistustele lisandunud ka väärteod seoses juhtimisõiguse puudumiseta auto roolimise ning kindlustuseta mootorsõiduki juhtimisega.
Lisaks tuleb siinkohal välja tuua, et kõik 15 tabelisse mahtunud nahaalsemat liiklushuligaani on mehed. Ka PPA kinnitusel tuleb iga-aastase statistika põhjal märkida, et õrnema soo esindajaid mahub mitmekordselt kinni peetud roolijoodikute hulka harva.
Alljärgnevalt on järjestatud 15 viimaste aastate nahaalsemat roolijoodikut koos nende rikkumiste kogusaldoga. Seaduserikkujad on reastatud joobes juhtimiselt tabatud kordade arvu järgi.
Liiklushuligaanide pingerida üldistades on näha, et rikkujate sünniaasta jääb vahemikku 1948-1993 ning nende kõige varasemad sissekanded ulatuvad koguni tagasi aastani 1998. Kogurikkumiste arv isikute kaupa jääb vahemikku 10 kuni 99 rikkumist, sealjuures on 15 kõige retsidivistlikuma roolijoodiku registrites kokku 584 väärtegu.
1. Andres (1971) Alates 2003. aastast on mehe arvele kogunenud 38 erinevat rikkumist, millest kümnel korral tabati mees autoroolist purjuspäi. Andrese register näitab, et mehe vahelejäämised suurenesid aasta-aastalt kuni 2011. aastani, mil seaduserikkuja roolijoomarlus viis liiklusõnnetuse toimumiseni.
Käesoleval aastatuhandel kõige enam kordi purjuspäi juhtimisega vahele jäänud Andrese tabas politsei enim kordadest Ida-Virumaal rooli keeramast.
10. aprillil 2011. aastal põhjustas Andrese 2,6-promilline joove Ida-Virumaal Vaivara vallas liiklusõnnetuse, milles põrkasid kokku huligaani juhitud Ford Mondeo ja tema teele ette jäänud Opel Vectra. Andres põgenes sündmuskohalt politseisse teatamata, ent püüti hiljem korrakaitsjate poolt siiski kinni.
2010. aastast pärinevad juhtumid, kus sarihuligaan on leitud autoroolist korduvalt üle 2-promillise joobega. Uuringute kohaselt suurendab nii suur joove autojuhi tõenäosust liiklusõnnetusse sattuda kuni 130 korda.
Kohtulikult on Andrest karistatud nii mõnekuulise vangistuse, ligi 1000-euroni küündivate rahatrahvide ja ühiskondlikult kasuliku töö kohustusega.
2. Aigo (1984) 2000. aastast alates on huligaani arvel erinevat 99 seaduserikkumist, kusjuures neist 37 suutis Aigo enda kriminaalkontole lisada vaid 2005. aasta jooksul. Alkoholojoobes juhtimiselt on mees tabatud kaheksal korral.
Aigo on Võru linnast purjuspäi roolikeeramiselt tabatud üsna mitmel korral. Kohus on Aigot karistanud nii tingimisi vanglakaristuse, juhtimiskeelu kui ühiskondlikult kasuliku töö kohustusega. Neist viimase mittetäitmisel mõisteti Aigo 2008. aastal ka vangi.
2010. aastal vabanes seaduserikkuja enne tähtaega vanglast, ent mõisteti pool aastat hiljem Tartu Maakohtu otsusega taas trellide taha karistust kandma. Et kriminaal end näole ei andnud, kuulutati Aigo 2010. aasta lõpus tagaotsitavaks. Seaduserikkuja peeti politsei poolt kinni kolm kuud hiljem ning saadeti aastaks ja seitsmeks kuuks trellide taha.
Selle aasta aprillis peeti huligaan purjuspäi juhtimiselt taas kinni tänu turvafirmale, kes seaduserikkujast politseid teavitas. Aigo joobeks tuvastati ligi 2 promilli. Mehel ei olnud varasemate rikkumiste tõttu ka juhtimisõigust.
Aigo hullemaid purjuspäi juhtimise tagajärgi leidis aset aga sel suvel Võrumaal. 13. juuli hilisõhtul põrkas Aigo juhitud BMW kokku Volkswagen Golfiga, mille tagajärjel said kannatada nii Aigo ja kaks tema kaasreisijat kui ka teises autos viibinud juht ja kaassõitja. Õnnetuse toimumise hetkel oli Aigo joobeks 1,3 promilli. Samuti oli mees autorooli istunud ilma juhtimisõiguseta.
3. Juri (1974) 2000. aastast alates on mees korda saatnud 20 rikkumist, millest kaheksa on mehe toimikutesse lisatud joobes juhtimise eest.
Juri suuremad rikkumised jäävad sarnaselt Andresega Ida-Virumaa piiresse. 2011. aastal põhjustas Juri joove Kohtla-Järvel liiklusõnnetuse, mille käigus kaotas napsine juht enda Nissan Micra juhtimisvõime ning sõitis teelt välja.
Ilmselt ei olnud õnnetus mehe jaoks piisav hoiatus ning eelmine aasta kujunes Juri purjutamiste mõttes veel teguderohkemaks. Mitmel korral alkoholijoobes juhtimiselt tabatud mees saadeti enda pahategude eest eelmise aasta augustis ligi aastaks trellide taha. Samuti kaotas mees kaheks aastaks juhtimisõiguse.
4. Hillar (1951) Alates 2008. aastast on Hillari kontol 10 rikkumist. Neist seitse on Hillari toimikusse lisandunud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest.
Hillar kuulub kõige hullemate liiklushuligaanide pingenimekirja enda erakordse järjekindlusega joobes olekus mopeedi juhtimisega vahele jäämisel. Hillari kinnipidamised jäävad suuremas osas Tallinna-Tartu maantee piiresse ning seni on mehe rikkumisi karistatud kuni 500 euroni ulatuvate rahatrahvidega.
Viimati jäi mees vahele mopeedi Keeway joobes juhtimisega selle aasta 13. juulis, mil mehe joobeks arvutati natuke üle 0,8 promilli.
5. Aleksandr (1987) 2003. aastast alates on mees toime pannud erinevat 43 rikkumist, millest seitse on seotud joobes juhtimisega.
Tallinnas napsisena ringi sõitva Aleksandri teguderohkeim periood jääb 2010. aasta maikuusse, mil mees suutis tänavail erinevate rikkumistega politseile vahele jääda neljal peaaegu järjestikkusel päeval.
Aleksandri puhul väärib märkimist asjaolu, et meest on karistatud mootorsõiduki korduva narkojoobes juhtimise eest. Lisaks korduvale (narko)joobes juhtimisega vahele jäämisele kuulub mehe pahategude sekka ka hulk koos kaaslastega toime pandud varguseid, sealhulgas auto ärandamine ja mitmed metallivargused.
Eelmisest aastast alates kannab Aleksandr kolme aasta ja nelja kuu pikkust vanglakaristust.
6. Sergei (1965) Alates 2002. aastast on mehe toimiksse kantud 28 rikkumist, neist seitse joobes juhtimisega seoses.
7. Georg (1993) Noorele eale vaatamata pärineb esimene Georgi toimiku kuritegu 2004. aastast, mil noormees oli lihtsa arvutustehte kohaselt alles 11-aastane. Sellest alates on liiklushuligaani arvele kogunenud 38 rikkumist, kusjuures neist seitsmel korral on olnud tegu joobes mootorsõiduki juhtimisega. 2011. aastal suutis Georg erinevate rikkumistega politseile vahele jääda tervelt 16 korral.
8. Sergey (1958) Alates 2007. aastast on mehe arvel erinevat 21 seadusrikkumist, neist seitse alkoholijoobes juhtimisega seoses. Sel aastal on Sergey politseile vahele jäänud juba kahel korral.
9. Rein (1948) Mehe esimene seadusevastane tegu jääb aastasse 2004. Sellest alates on toime pandud 17 rikkumist, neist kuuel korral on tegu purjuspäi rooli istumisega.
10. Pavel (1962) Alates 2005. aastast on mees toime pannud 19 rikkumist. Kuus neist on seotud joobes juhtimisega.
11. Viktor (1965) 2001. aastast on mehe arvel erinevat 22 rikkumist, millest kuus on seotud alkoholi mõju all mootorsõiduki juhtimisega.
12. Aleksei (1983) 1998. aastast alates on mehe toimikutes kirjas 67 rikkumist, neist kuuel korral peeti mees kinni seoses joobes juhtimisega.
13. Alexandre (1971) 2004. aastast on mees korda saatnud 41 rikkumist, millest kuus on toime pandud seoses alkoholi mõju all juhtimisega. Sel aastal on Alexandre vahele jäänud kahel korral.
14. Andri (1977) Alates 2001. aastast on liiklushuligaani kogusaldoks erinevat 65 seadusevastast tegu, neist kuus on seotud joobes juhtimisega. Sel aastal on Andri politseile vahele jäänud kolmel korral
15. Artjom (1979) 2002. aastast on mehe arvel 55 rikkumist, millest kuus on toime pandud alkoholi mõju all mootorsõiduki juhtimisega. Sel aastal on politsei Artjomi kinni pidanud kahel korral.
Korrakaitsepolitsei liiklusbüroo komissari Riho Tänaku kinnitusel on tõenäoline, et suurem osa esimest korda purjuspäi rooli istuvaid autojuhte jääb politseil koheselt kinni püüdmata.
Loogika ütleb, et kõiki teedel liiklevaid autosid lihtsalt ei jõuta kontrollida. Selle põhjal võib Tänaku hinnangu põhjal ka oletada, et suure hulga korrakaitsjatele vahele jäänud roolijoodikute jaoks ei ole napsisena rooliratta keeramine sugugi esimene kord.
Politsei praktika kohaselt on tabatud joobes juhtide seas hulk juhte, kes ei oska või ei võta piisavalt tõsiselt oma tervisliku seisundi õiget hindamist ning jäävad Tänaku sõnul vahele niiöelda jääknähtudega. „Teine rühm on inimesed, kes täiesti teadlikult purjus peaga sõidukit juhivad ning halvimal juhul on selle üle uhkedki. Samas on mõlemal juhul tegemist pigem korduva käitumismustriga,“ ütles Tänak.
„Kõnekas näide alkoholi mõju all juhtimise retsidiivsusest on see, et tänavu jaaninädalal avastatud 283 alkoholi mõju all juhtimisest olid 69 sellised, kus inimene ka varem sarnase rikkumisega politseile vahele jäänud,“ ütles Tänak Delfile.
„See ei tähenda siiski, et igaüks, kes korra on alkoholi mõju all auto juhtinud, seda ka korduvalt tegema jääb,“ sõnas Tänak. „Tõenäosus, et selline käitumine kujuneb süstemaatiliseks, on suurem siis, kui inimene tarvitab alkoholi regulaarselt ning joobes juhtimisele ei järgne sanktsiooni ei lähikondlaste ega ka riigi poolt.“
Tänaku sõnul peituvad roolijoomarluse juured tihti juba välja kujunenud alkoholismis või uimastisõltuvuses. „Sellisel juhul ei ole probleemi lahendus ka lihtsalt karistuses, vaid pikaajalisemas inimese ravis, suunamises ja toetamises,“ kommenteeris liiklusbüroo komissaar.
„Paljudes riikides on joobes juhtide mõjutamiseks eriprogrammid, mille raames inimene korduvalt kohtub liikluspsühholoogiga, kes hindab tema käitumist ja võimet liikluses osaleda ja ohutuse huvides kehtestatud reegleid järgida. Rakendatakse ka tingimust, et enne ravi läbimist pole korduvalt alkoholi tarvitanud juhil võimalik juhtimisõigust tagasi saada. Samuti on kasutusel alkolukud, mille kasutamine isiklikul sõidukil võib olla joobes juhile liiklusesse naasmise eelduseks.“
Tänaku sõnul on pikemas perspektiivis alkoholi mõju all juhtimise ennetamise võtmeks üldine vastutustundlikkuse suurenemine alkoholi tarvitamisel. „Ühelt poolt mõjutaks joobes juhtimiste hulka alkoholi tarbimise ja sõltuvushäirete üldine vähenemine,“ sõnas Tänak. „Teiselt poolt aga ühiskondlik hoiak alkoholi tarvitamisse ja sellega seotud ohtudesse, olgu nendeks siis liiklusõnnetused, uppumissurmad, kehavigastused või muu.“
Käesoleval aastal on politsei avastanud 4720 alkoholi mõju all juhti. Neist 2041 on joove olnud suurem kui 1,5 promilli ning nende juhtide puhul alustati kriminaalmenetlus. 2679 juhi puhul on tegemist olnud väärteoga.
