Politsei pidas Tartus kinni elukaaslase tapmises kahtlustatava mehe
Eile sai politsei info, et Tartus Kaunase puiesteel korteris võib olla toime pandud raske kuritegu. Laekunud infot kontrollima minnes avastas politsei sellest korterist 67-aastase naise vägivallatundemärkidega surnukeha. „Esialgsed tõendid viitavad raskele kuriteole ja vägivaldsele surmale, kuid täpne surma põhjus selgub kohtuarstlikus ekspertiisis,“ selgitas Tartu politsei piirkonnavanem Siim Linnard.
Kriminaalpolitseinike kogutud info andis alust arvata, et kuriteos on põhjust kahtlustada naise elukaaslast, 54-aastast meest. Mees tabati samal päeval Tartus Annelinnast ühest teisest korterist. Ta peeti kinni ning kuna ta oli raskes joobes, viidi mees esialgu kainenema.
Kehtivaid kriminaalkaristusi kuriteos kahtlustataval ei ole, kuid pisut enam kui kümme aastat tagasi on kohus teda karistanud elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest. Tapmise eest võib kohus karistada kuue- kuni viieteistaastase vangistusega.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Marge Püssi sõnul taotleb prokuratuur mehe vahistamist. „Politsei esitab pärast mehe kainenemist talle kahtlustuse ühes raskeimas isikuvastases kuriteos ehk tapmises ja kuulab ta üle. Seejärel taotleb prokuratuur homme kohtult kuriteos kahtlustatava vahistamist,“ ütles Püss.
Politsei on saanud viimastel aastatel mõned väljakutsed sama paari juurde, kuna ühise alkoholi tarvitamise käigus on elukaaslased läinud riidu ja siis ära leppinud. „Võimaliku vägivalla ära hoidmiseks võtsime kohaliku omavalitsuse ja ohvriabiga selle pere tähelepanu alla ning nende juurde tehti mitu kodukülastust. Mehe ja naise suhtumine oli tõrjuv, sõltuvusprobleemi lahendada aitavast programmist ning muust sotsiaalsest abist nad keeldusid. Paraku ei saa kedagi abi vastu võtma sundida, vaid eeldus on, et inimene ise tahab ennast ka aidata,“ nentis piirkonnapolitseinik. Millised sündmused ja miks viisid seekord nõnda pöördumatu tagajärjeni, seda selgitab politsei kriminaalmenetluses.
„Alkoholi liigtarbimine ja muud sotsiaalsed probleemid on sageli asjaolu, miks purjutanute konflikt viib tõsise vägivallani. Kõige sagedamini saabki vägivald alguse tavalisest olmetülist, mille käigus üks pool otsustab lüüa. Olmetülide kõrval on teine levinum põhjus armukadedus ning esineb ka olukordi, kus üks osapool lihtsalt provotseerib teist lööma,“ kirjeldas Linnard.
Ta lisas, et politsei jaoks on perevägivalla vähendamine jätkuvalt üks olulisematest prioriteetidest. Nii kaardistatakse pidevalt peresid, kust laekub teateid tülide kohta. Erilise tähelepanu all on need pered, kus kasvavad ka lapsed. Regulaarsed kodukülastused koostöös sotsiaaltöötajatega on võimaldanud paljusid riskiperesid õigele teele suunata ning järgmisi võimalikke vägivallajuhtumeid ennetada.
