Politsei pidas eelmisel aastal Tallinnas kinni kaks taskuvaraste gruppi
Aprilli alguses peeti kinni 37-aastane Anželika ja 34-aastane Nikolai, kes varastasid peamiselt turistide käekottidest rahakotte koos sularaha, pangakaartide ja dokumentidega. Põhja prefektuuri pressiesindaja Ruth Vilusaar ütles Delfile, et menetluse käigus selgus hiljem ka see, et varastatud pangakaartidega võeti automaatidest sularaha välja. Vargad said mõlemad kaheaastase vanglakaristuse, millest osa tuli kandma asuda kohe.
Kolm kuud hiljem peeti kinni 35-aastane Igor ja 38-aastane Jevgeni, kes panid varguseid toime peamiselt meelelahutusasutustes, kus inimesed olid oma vara järelevalveta jätnud. Igorile määrati üheksa kuud vangistust, mida mees pidi kohe kandma asuma. Jevgenile määrati karistuseks üheksa kuud vangistust kaheaastase katseaja ja elukohast lahkumise keeluga.
Nendest neljast olid kõik ka eelnevalt sarnaste tegude eest karistatud.
Tallinna Kesklinna politseijaoskonna eriasjade uurija Kaido Atspoli sõnul on nende inimeste kinnipidamise tulemusel varguste toimepanemise sagedus langenud varasema aastaga võrreldes peaaegu poole võrra ja pealinna tänavad on muutunud turvalisemaks.
„Politsei on kaardistanud Tallinna kesklinna piirkonna meelelahutusasutused, kus varguseid kõige sagedamini ette tuleb. Teeme nendega pidevat koostööd aidates koolitada personali võimalikke vargaid ning varguseid märkama ja toimunust politseid teavitama. Mitmete meelelahutusasutuste laudadele on asetatud „lauarääkijad“, mis kutsuvad kliente oma varal silma peal hoidma,“ ütles Atspol.
Lisaks sellele liiguvad kogu hooaja jooksul nii vanalinna kui ka sadama piirkonnas jalgsipatrullid.
Kõige sagedamini varastatakse rahakotte ja mobiiltelefone, samuti teisi väärtuslikemaid esemeid. Vargused pannakse toime rahvarohketes kohtades olenemata kellaajast. Väga paljudel juhtudel satuvad varaste ohvriteks just turistid, kel pilk pööratud vaatamisväärsustele ja tähelepanu mujal.
„Tõenäoline on see, et lihtsasti kaasavõetavad asjad ei jää vargal märkamata ja niipea, kui tekib võimalus, võib eeldada, et varas asub tegutsema. Sageli tuleb ette juhtumeid, kus inimene ise on varga jaoks vastava keskkonna loonud. Tüüpiline näide on alkoholi tarvitanud inimene, kes jätab oma asjad järelevalveta ja seltskonnaga aega veetes kaotatakse ka kaaslaste suhtes valvsus,“ ütles Atspol.
Varguse ärahoidmiseks saavad aga eelkõige inimesed ise kõige rohkem ära teha. Rahvarohketes kohtades tuleb olla tähelepanelik ja võõraste inimestega suheldes ettevaatlik. Kaasavõetud väärtuslikke esemeid peaks võimalusel hoidma näiteks rõivaste sisemistes taskutes. Käekotil peavad olema kõik lukud suletud ja võimalusel tuleks hoida seda enda vaateväljas, näiteks kaenla all või kõhul. Ärge jätke väärtuslikke esemeid ja dokumente järelevalveta. Tooli seljatoele riputatud kott võib osutuda kurjategijale kergeks saagiks.
Varguse ohvriks langedes anna sellest kohe politseile teada helistades lühinumbril 112. Võimalusel tuleb lasta sulgeda pangakaardid ja varastatud mobiiltelefoni SIM-kaart.
