"Politsei on seni otsinud ja otsib ka edasi tegelikku mõrvarit, mitte joonistust," rõhutas Põhja prefektuuri pressiesindaja Harrys Puusepp.

"Lõviosa kriminaalpolitseinike tööst jääb arusaadavatel põhjustel varjatuks ning seepärast võibki jääda mulje, et meie uurimises on kesksel kohal mõrvarist koostatud pilt," selgitas Puusepp.

"Tegelikult on mõrvari kujutis, olgu see siis arvutiprogrammi või kunstniku koostatud, lihtsalt üks abivahend, mis võib meile kätte anda mõne vihje või suuna. Joonistus üksinda ei lahenda kindlasti ühtegi kuritegu, aga kui sellest on veidigi abi, siis me seda võimalust ka kasutame."

Tema sõnul on teadlik otsus, et ohvrilt ei küsita vahetult pärast kuritegu kõike, mida ta teab ja mäletab ega tehta kohe fotorobotit kannatanu antud kirjelduse põhjal.

"Paraku näitab mõrvade uurijate aastatepikkune kogemus, et raske kuriteo ohvri liiga varajane intensiivne küsitlemine võib tuua rohkem kahju kui kasu. See, et politsei esimestel päevadel tegeles põhjalikult just teiste tunnistajatega ja vähem ohvriga, oli kriminaalpolitsei teadlik otsus."