Lisaks koguti erinevaid relvaosi, ligi 3000 padrunit ja üheksa purki püssirohtu. Haruldastest relvadest politseile sel aastal inimesed teada ei andnud, küll aga kogus Lõuna politseiprefektuur ca 2500 padrunit, mille hulgas suur puukast kinni roostetanud saksa vintpüssi padruneid ja kaks ämbritäit vene padruneid, teatas politseiameti pressiesindaja.

Saksa vintpüssi padrunid avastati Ülenurmelt ühe hoone renoveerimistööde käigus, vene padrunid aga on pärit Valgast. Nii saksa vintpüssi padrunid kui vene padrunid on halvas seisukorras ning arvatavasti II maailmasõja aegsed.

Politseiameti liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakonna ülemkomissari Margus Kotteri sõnul läks kampaania edukalt. „Iga aastaga on inimeste teadlikkus relvade ja relvaosade politseile teada andmisest kasvanud,“ ütles Kotter.

Relvade loovutamise kampaania toimus esimest korda 2004. aastal. Kampaania eesmärk on teavitada inimesi relvade omamisega seotud kohustustest ja vähendada registreerimata relvade hulka. Mullu loovutati kampaania käigus 92 relva.

Tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omama politsei väljastatavat relvaluba või kollektsioneerimisluba. Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav. Politseid tuleb teavitada ka ilma seaduslike omaniketa kõikvõimalikest tulirelvadest või tulirelva osadest ja laskemoonast.

Paljud inimesed arvavad ekslikult, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlbulik või see on ajahambast räsitud ja roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema. Laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui seda on tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastavat tegevusluba omav isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga, selgitas pressiesindaja.