Politsei hoiatab veenäidukontrollijana esinevate varaste eest
Kõigi juhtumite puhul on varga skeem olnud väga sarnane. Kõigepealt sisenetakse korterisse tutvustades end veenäidu kontrollijana. Seejärel suunatakse korteriomanik mõnel ettekäändel kööki või vannituppa ning samal ajal varastab üksinda esikusse jäänud kurjategija näiteks käekotis olnud sularaha.
22. mail sisenes ligi 40-aastane mees veearvesti kontrollimise ettekäändel korterisse Mustamäel Vilde teel. Külas olnud naine läks hetkeks teise tuppa ja jättis võõra mehe esikusse ootama. Mees lahkus ja lubas õhtu poole tagasi tulla. Hiljem avastas naine, et esikus olnud käekotist on varastatud rahakott, kus oli sees dokument ning ligi 50 eurot sularaha.
28. mail lubas Mustamäel Vaablase tänaval elav vanem naine tuppa väidetavalt veearvestit kontrolliva mehe. Hetkeks teise tuppa läinud naine jättis esikusse käekoti. Hiljem, kui mees oli lahkunud, avastas naine, et kotist on kadunud ligi 220 eurot ning dokument.
28. mail Mustamäel Akadeemia teel tuli vanema naise koju mees, kes väitis, et soovib kontrollida veearvestit. Naine jättis käekoti esikusse. Mõned päevad hiljem avastas ta, et käekotist oli kadunud rahakott dokumentide, pangakaartide ning ligi 50 euroga.
Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse Lääne teenistuse vanema Jan Lantsi sõnul ei ole juhuslikku võõrast inimest üldse mõttekas korterisse kutsuda ning kui seda on tehtud, siis võiks külalisel pidevalt silma peal hoida.
„Ebaausatel kavatsustel korterisse tulnud inimesel on omaniku järelevalveta kerge esikus olevad asjad taskusse pista ning hiljem rahulikult lahkuda. Ka lihtsalt lahtisi uksi otsivate varaste meelsaim saak on esikukapile jäetud rahakott või mobiiltelefon, mistõttu pole selliseid esemeid mõistlik vahetult ukse kõrval hoida. Samuti tuleks uksi lukustatuna hoida ka siis, kui ise parasjagu korteris viibitakse,“ rääkis ta.
Lants pani kõigile südamele, et ka lastele ja eakatele selgitaks erinevatel ettekäänetel korterisse tulijatega kaasnevaid ohte. „Vee, elektri või muude näitude kontrollija ei saabu enamasti ilma kutseta ning vähemalt ühistu kaudu peaks info sellisest käikudest ette teada olema. Kui keegi saabub eelneva kokkuleppeta, on mõistlik kontrollida selle inimese töötõendit ning kahtluse korral ka andmed kirja panna. Samuti võib vargakahtlusest alati politseile teada anda,“ soovitas Lants.
Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp märkis, et ettevõtte inspektorid on äratuntavad nii ametiautode kui logodega varustatud ametirõivastuse järgi. Veearvestitega seotud visiidid kooskõlastatakse alati eelnevalt kliendiga, seega tasuks kokkuleppimata ukse taha ilmuvasse isikusse suhtuda mõningase ettevaatusega. „Julgustame klienti kahtluse korral küsima isikut tõendavat dokumenti ja töötõendit,” sõnas Topp. Lisaks on võimalik alati kontrollida, kas tegemist on õige isikuga, Tallinna Vee kliendiinfo telefonilt 62 62 200.
