Piirivalvurid pidid päev otsa kalastajaid merejäält päästma
Laupäev, 8. veebruar oli Lääne prefektuuri piirivalvuritele tegus päev, sest merejääl olnud inimesed vajasid abi kaldale jõudmiseks. Õnneks keegi inimestest viga ei saanud. Päeva jooksul jääolud muutusid ja mitte kõigil ei õnnestunud kaldale tagasi pöörduda seda teed pidi, mida mööda oli hommikul merejääle mindud. Kõigi juhtumite puhul ei olnud vaja otsest sekkumist, piisas kohalolekust ja abistavast juhendamisest.
8. veebruaril kell 11.08 saabus Läänemaal Haapsalu kordoni territooriumile mees, kes rääkis, et talle helistasid tuttavad kalamehed, kes on Haapsalu Tagalahe jääl ja vajavad abi. Temalt saadud esmane teadmine oli, et abivajajate liiklusvahend oli vajunud läbi jää, abivajajad on märjaks saanud ja nendega ei õnnestu enam telefonitsi ühendust saada. Binokliga asja uurima hakates nähti, et merejääl on kaks meest, kes aeglaselt lükkavad ATV-d koos kelguga Haapsalu suunas.
Kordonis seati valmis varustus, et hädasolijatele appi minna ning peagi asusid kordoni piirivalvurid mootorsaanidel abivajajate poole teele. Kell 11.35 jõuti nendeni ning kaks meest koos ATV ja kelguga aidati kaldale. Arstiabi keegi ei vajanud.
8. veebruaril kell 13.15 sai Kuressaare merevalvekeskus Lääne häirekeskuse vahendusel teate mehelt, kes asus Pärnumaal Tahkuranna vallas Reiu ranna lähedal Uulu muuli peal. Tema kirjelduse kohaselt oli jää kaldast eraldunud umbes paarisaja meetri ulatuses ning eemal jääl tiirutavad autod, millega ei saada vaba vee tõttu kaldale, abi kaldale pääsemiseks vajavad ka need inimesed, kes jääl jalgsi.
Olukorda kontrollima suundusid Pärnu kordoni piirivalvurid kahe sõidukiga, haakes mootorsaan ja sõudepaat. Kell 14.01 jõudsid nad Reiu randa, kus selgus, et vesi on jääl umbes 50 meetri laiuse ribana ja mootorsaaniga jääle ei saa. Näha oli, et eemal jääl on hajutatult kalamehi ja umbes 500 meetri kaugusel jääl on ka üks sõiduauto. Osa kalamehi tuli kaldale jalgsi läbi põlvesügavuse vee, osad aga vajasid abi ning piirivalvurid tõid paadiga kaldale kümme inimest.
Eemal, laevatee ligiduses nähti veel umbes paarikümmend sõidukit, millest osad olid liikumas Pärnu suunas. Kell 17.26 lõpetasid piirivalvurid tegevuse Reiu rannas, sest inimesi rohkem jääl näha ei olnud ja keegi abi ei vajanud – kõik merel olnud olid kaldale jõudnud.
8. veebruaril kell 13.50 jõudis häirekeskuse vahendusel merevalvekeskusele järgmine teade abivajajaist. Seekord tuli teade Pärnumaalt Audru vallast ning mees teatas, et ei saa sõiduautoga jäält enam maale. Ta rääkis, et läks jääle Valgeranna rannast, aga sama teed tagasi enam ei saa, sest vesi on jääl. Ta andis teada, et sõidukis on neli inimest. Mees küsis nõu, kas talle osatakse soovitada kohta, kust ta maale saaks. Kõrvalist abi autoga seltskond lõppkokkuvõttes siiski ei vajanud, sest kell 14.12 anti teada, et saadi autoga maale Kabriste rannast.
8. veebruaril kell 14.46 suunas häirekeskuse Lääne keskus merevalvekeskusele järgmise kõne. Mees teatas, et ei saa sõiduautoga, milles kolm isikut, enam Pärnu rannahoone lähistelt jäält maale. Hädasolijad küsisid infot maalesõidu võimaluste kohta. Kaldale saadi sõites piki merejääd muuli poole ja sealt õnnestus maale saada. Kaldale jõuti kelle 15.01 ning sama teed pidi õnnestus hiljem kaldale jõuda veel mitmel sõidukil.
8. veebruaril kell 16.15 tuli taas teade Pärnumaalt Audru vallast. Mees teatas, et ei saa sõiduautoga Valgeranna rannast enam maale, sest vesi on kalda ja jääpiiri vahel. Kokku oli lähestikku neli autot ja eemal pidi näha olema veel kolme autot, kel samuti puudub otseteed pidi kaldale pääsemise võimalus. Piirivalvurid juhendasid hädasolijaid ning kell 16.29 jõuti kaldale Lindi rannast.
Lääne prefektuuri piirivalvebüroo juht Margus Toomsalu paneb kõigile merejääle minejatele südamele, et muutuvate ilmastikuoludega tuleb hoolega jälgida ka jääga toimuvaid muudatusi ning silmas pidada võimalikku kaldale jõudmise teekonda.
„Kindlasti peaks alati kaasas olema laetud akuga mobiiltelefon, et vajadusel abi kutsuda. Heanaaberlikult tasub silma peal hoida ka läheduses kalastavatel inimestel, et vajadusel neid kas hoiatada muutunud olude eest või üheskoos asuda teele kalda poole. Kindlasti ei tohiks püügihasardil lasta võimust võtta ja tagasiteed kaldale tuleks alustada enne ilma hämardumist. Pimedas on raskem märgata nii pragusid kui ka lahvandusi, aga ka jääpiiri kaldast eraldavat vaba vett. Abivajajate otsinguid ja päästmist on päevavalges märksa lihtsam korraldada,“ märgib Toomsalu. Üldiselt soovitab ta praeguste jääoludega hoiduda autodega merejääle minemisest, sest võib juhtuda, et inimesed saame küll kaldale aidata, kuid neljarattaline tuleb maha jätta.
