Peresiseste veretööde vähenemine tõi taasiseseisvumisaja madalaima tapmiste arvu

 (17)
Andres Anvelt justiitsminister
Foto: Andres Putting

Möödunud aasta oli tapmiste ja mõrvade arv Eestis taasiseseisvumisaja madalaim, ütles justiistminister Andres Anvelt mullust kriminaalstatistikat tutvustades.

Anvelti sõnul vähenes perevägivallaga seotud tapmiste arv, mis eelmisel aastal oli 19, tänavu 10-le.

„Pidevalt langev kuritegevus ja perevägivallaga seotud tapmiste arvu suur vähenemine kinnitab, et oleme valinud väga õige tee, millega tuleb kindlasti jätkata. Meil tuleb jätkuvalt tegeleda inimeste teadlikkuse tõstmise ja hoiakute muutmisega, et väheneks nende perevägivalla ohvrite hulk, kes ei julge või ei taha endiselt abi otsida. Perevägivalla vähendamisega väheneb aga vägivald kogu ühiskonnas,“ rõhutas Anvelt.

Justiitsministeeriumi 2014. aasta kriminaalstatistika näitab, et
võrreldes 2013. aastaga vähenes registreeritud kuritegude arv 5% ning
võrreldes kümne aasta taguse ajaga on langus olnud 34%. Kokku
registreeriti 2014. aastal 37 787 kuritegu.


Vägivallaga seotud kuritegusid registreeriti 2014. aastal 7489, mis on 6% vähem kui 2013. aastal. Justiitsministeeriumi ohvriuuringu kohaselt puutub vägivallaga aastast kokku 1-3% elanikkonnast ning hinnanguliselt 40% kannatanutest teavitab sellest ka politseid.

„Meie uuring näitab, et vägivallajuhtumite puhul on peamiseks riskiteguriks alkohol, kuna enam kui pooltel juhtudel on kas ohver, toimepanija või mõlemad olnud joobes. Samuti saab just uuringute põhjal väita, et inimesed pöörduvad vägivalla tõttu politsei poole rohkem kui mõne aasta eest,“ ütles justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Jako Salla.

Tapmiste ja mõrvade arv oli taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel – kokku oli 2014. aastal 42 tapmist (neist 10 tapmiskatsed) ja 13 mõrva (neist üks katse).

Oluliselt oli tapmiste ja mõrvade hulgas langenud perevägivallaga seotud juhtumite osakaal. Esialgsete andmete järgi oli neist perevägivallaga seotud neljandik ehk 10 juhtumit, 2013. aastal oli see suhe kolmandik ehk 19 juhtumit. Üldise järeldusena võib öelda, et tapmiste-mõrvade arv on vähenenud perevägivallatapmiste arvelt.

2014. aastal registreeriti kokku 2721 perevägivalla juhtumit, mis tähendab, et perevägivalla kuritegude arv on jäänud eelmise aastaga samale tasemele. Jätkuvalt pannakse 2/3 perevägivallajuhtumitest toime praeguste või endiste elukaaslaste vahel, vanemad laste vastu 16% juhtumitest ja lapsed vanemate vastu 10% juhtumitest.

„Samas on tapmiste ja mõrvade arv Eestis pidevale langusele vaatamata endiselt liiga kõrge, Euroopa keskmisele tasemel jõudmiseks tuleb meil seda arvu vähemalt kaks korda vähendada,“ märkis justiitsminister Anvelt.

Üle poolte kõigist kuritegudest moodustavad varavastased kuriteod, millest omakorda suurim osa on vargused. Varguseid registreeriti 2014. aastal 15738 ning nende arv vähenes võrreldes 2013. aastaga 4%.

„Kõige enam registreeritakse kauplusevargusi, samas vähenesid vargused autodest ja eluruumidest. Ka ohvriuuringu järgi näitavad kõik varguseliigid vähenemist ning võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga on inimesed langenud korterivarguste ohvriks kaks korda vähem. Seejuures ei ole vähenenud kuritegudest teatamine,“ selgitas Salla.

2014. aastal lahendati veidi enam kui pooled registreeritud kuritegudest, s.h sai lahendatud kolmandik vargustest. Üldiselt on lahendamiste protsent jäänud varasemate aastate tasemele. Kohtusse saadeti 8700 isikut, esimeses astmes mõisteti süüdi 7670 ja õigeks 87 isikut.

„Lisaks ohvrite arvu vähenemisele on oluline ka inimeste turvatunne. 2014. aasta näitas ka selles osas positiivset tendentsi, kuna inimeste turvatunne on kasvanud. Ebaturvaliselt tunneb end pimedal ajal üksi kodukandi tänaval 20% inimestest, 1993. aastal oli see number 49%,“ rääkis Salla.

2014. aastal suurenes registreeritud kuritegude arv 87 kuriteoliigis, vähenes 113 puhul ja jäi samaks 171 puhul (2013. aastal suurenes 108-s ja vähenes 83-s). Registreeritud kuritegude üldarv langes kaheksas maakonnas ning tõusis kuues maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Põlvamaal (19%), Võrumaal (18%) ning Läänemaal (12%). Võrreldes 2013. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Saaremaal (25%), Hiiumaal (8%) ja Tartumaal (7%).

Loe veel

„Kõikide kuritegude menetlemisel on olulised terviklahendused – nii näiteks perevägivalla, rahapesu kui ka narkokuritegude uurimisel. Teisisõnu peab riik süsteemselt vaatama, mis on ühiskonnas probleemiks ja üritama seda erinevate valdkondade kaudu läbimõeldult lahendada. Kriminaalmenetlus üksinda on pahatihti vaid tagajärgedega tegelemine ning ei lahenda probleemi olemust,“ ütles riigi peaprokurör Lavly Perling.

Perlingu sõnul on kriminaalmenetluse siseselt süsteemse tegutsemise heaks näiteks prioriteetsetes valdkondades kriminaaltulu konfiskeerimine, mis on 2014. aastal jõudsalt kasvanud. „See annab märku, et üha enam panustatakse kriminaalmenetluses tõendite kogumise kõrval ka kuritegeliku tulu tuvastamisse ja see töö täidab otseselt riigikassat,“ selgitas riigi peaprokurör.

Justiitsminister Andres Anvelt tõi kriminaalstatistikast ülevaadet andes välja, et varasemate aastatega täismahus võrreldavat statistikat tegi justiitsministeerium tänavu viimast korda, kuna 2015. aasta algusest muutus karistusseadustik, muutus kuriteo ja väärteo piir ning seetõttu tekivad olulised erinevused statistikas just varavastaste jmt kuritegude statistikas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare