Pauluse kiriku süütamisega segased lood

Prokuratuur kahtlustab, et mullu aprillis süütas Tartu Pauluse kiriku sarivaras, kes ülekuulamisel oma süü ka üles tunnistas. Enda väitel lõhkus varas kirikusse pääsemiseks välisukse akna, mis pärast põlengut tehtud fotol on aga terve.

Sarivargustes mitu korda süüdi mõistetud Albert (34) tunnistas mullu detsembris ülekuulamisel, et tungis kirikupoodi lõhutud akna kaudu, kirjutab SL Õhtuleht. Seejärel varastas ta kirikust klassikalise muusikaga CD-plaate, ühe karika ja ketiga medaljoni.

Kirikusse sissemurdmise ja varguse jälgede kustutamiseks pritsis Albert kirikusse süütevedelikku ja pistis tule otsa. Kirikust põgenes Albert tuldud teed.

Ringkonnaprokuröri Silva Peebo sõnul uuriti pärast kiriku põlengut, kel kurjategijatest on käekiri pista pärast vargust kuriteopaik põlema. Nii jõuti Albertini, keda on just sama laadi kuritegudes süüdi mõistetud.

“Kriminaalasja raames kogutud tõendite pinnalt esitati Albertile kahtlustus. Ülekuulamisel võttis Albert süü omaks,” ütleb Peebo.

Kätte pole saadud aga esemeid, mis Albert varastas — osa asju müünud ta maha, osa visanud minema.

“Kirik pandi seestpoolt põlema? No jesus christ! Nüüd hakkab minu mõistus küll otsa saama,” ei usu Tartu päästeteenistuse järelevalveosakonna uurija Tiit Väärt uurimistulemusi.

Väärt koostas pärast kirikupõlengut ekspertiisiakti. Selle lõppjäreldus oli ühene: kirik läks põlema hoovipoolse ukse juures olnud plastprügikastist, kuhu ilmselt oli visatud suitsukoni. Mingeid viiteid süütevedelikele Väärt ei leidnud. Tema sõnul viitasid kiriku hoovipoolse tagaukse juures olevad tahmajäljed, et tuli sai alguse õuest, mitte kiriku seest.

Politseiuurijatele on Albert tööd andnud 1980ndate aastate lõpust. Üheksa klassi haridusega meest on kuus korda kriminaalkorras karistatud, viimati mullu detsembris, kui ta mõisteti 3,5 aastaks vangi. Praegu kannab Albert karistust Murrus.

Albertiga kokku puutunud anonüümsust palunud endine uurija on kindel, et Alberti kraesse on määritud ka neid kortereid, kus mees vargil ei ole käinud. Ta usub, et ka kirikust varastamise on uurijad määrinud Alberti hingele. “Alberti näol on tegu ullikesega, kes võtab kõik omaks, mis talle ette söödetakse. Vastuteeneks saab võib-olla kolm pakki teed. Temal pole vahet, kas mõistetakse süüdi kümnes või viieteistkümnes varguses,” ütleb 1990ndatel Albertiga kokku puutunud uurija.

Pauluse kiriku põleng puhkes mullu 5. aprilli varahommikul. Prokuratuuri andmetel sai kirik põlengu tõttu 621 443 krooni kahju. Vargusega tekitatud kahju oli 3000 krooni.