Juhtum leidis aset mullu 29. mail umbes kella 09.00 ajal Pärnu maakonnas asuva põhikooli staadioni abiruumis, kus kehalise kasvatuse õpetaja võttis 6. a klassi õpilasel käega kõrist kinni ning tõstis viimase õhku. Samaaegselt tõstis õpetaja üles ka parema käe rusika ja küsis: „Kas löön?“, seisab prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruses.

Oma tegevusega põhjustas õpetaja lapsele füüsilist valu ja ka hirmutunde, et õpetaja äkki lööbki teda.

Mis aga ajas õpetaja sedavõrd närvi, et ta pidi õpilasele kätega kallale minema? Nimelt selgub kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest, et sel saatuslikul päeval oli 6.a klassi poistel õppepäeva teine tund kehaline kasvatus ning tunnis osalenud poistest valdaval enamusel puudusid õppevahendid - kehalise kasvatuse riided, millest tulenevalt kaasas kehalise kasvatuse õpetaja kehalisest kasvatusest vabastamata õpilased inventari võimlasse vedamise ülesandega.

Sangpommide staadioni inventariruumist võimlasse vedamisest arenes aga osapoolte ehk õpetaja ning 6.a klassi õpilase vahel sõnaline konflikt. Õpetaja soovis, et õpilane täidaks tema antud sangpommide vedamise ülesannet, millele noor poiss vastumeelsust avaldas. Õpetaja kutsus seepeale õpilase teistest õpilastest eemale eesmärgiga selgitada talle õppetöö korralduse reegleid. Õpetaja suunas poisi teistest õpilastest eemale põhikooli staadioni inventariruumi, kus nende vahel arenes välja verbaalne konflikt, pärast mida haaras õpetaja temale kuuletumast keeldunud õpilaselt vasaku käega kõrist kinni, tõstis poisi õhku ning samaaegselt tõstis üles parema käe rusika, küsides: „Kas löön?“.

Kannatanule põhjustatud tervisekahjustus fikseeriti päev hiljem SA Pärnu Haigla patsiendikaardiga, mille kohaselt esinesid poisi kaelal õrnad muljumisjäljed.

Kahtlustatav õpetaja eitas aga ülekuulamisel oma süüd tahtlikus füüsilise
valu põhjustamises.

Kuigi prokuratuur uuris seda juhtumit, kui kehalist väärkohtlemist, siis otsustati tänavu 16. jaanuaril kriminaalmenetlus lõpetada ja määrata õpetajale 390 eurot trahvi.

Prokuratuur põhjendas oma otsust määruses muuhulgas sellega, et kahtlustatava süü ei ole antud kuriteoepisoodides suur, et kannatada saanud poisi õiguste rikkumine ei olnud vähese vigastuse tõttu niivõrd intensiivne ning et avalik menetlushuvi puudub, kuna õpetaja ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning omab kindlat töö-ja elukohta.

Samuti seisab määruses, et Pärnus asuv põhikool on juhtunut analüüsinud ning võtnud kasutusele meetmeid edasiste konfliktide ennetamiseks. Õpetaja ise on lubanud õpetajatöös lähtuda õpetaja kutse-eetikast.